Kirik loob visiooni

EELK põhikirjaliste ülesannete paremaks täitmiseks on loomisel kiriku arengukava. Dokumendi koostamiseks töötab alates kevadest meeskond koosseisus: Triin Vavilov, Egert Valmra ja Juhani Jaeger. Viimane andis Eesti Kirikule intervjuu.

Juhani Jaeger on üks kolmest, kes koostab EELK-le arengukava.

Arengukava ülesandeks on määratleda tegevusvaldkonnad ning sätestada eesmärgid ja ülesanded? Ent mis on tähtsaim küsimus?
Küsimus on, kuhu tahame areneda. Missugused me tahame olla kümne aasta pärast? Peame sellest rääkima ning kuulama erinevaid seisukohti. Alates sellest, kui palju meil on liikmeid, kuni selleni, kuidas peame misjoni- ja diakooniatööd korraldama.
Kui leiame ühise platvormi, saame hakata vastama küsimusele, mida meil on tarvis teha eesmärgi saavutamiseks.
Arengukava koostamisel ei lähtu me eeldusest, et midagi on vaja ilmtingimata muuta. Soovime teada, mis toimub ja saab toimuma, millised arengud ja muutused EELK sees toimuvad ning millised võivad olla nende arengute tagajärjed.
Kõigil suurematel institutsioonidel on arengukava. Ent kirikul on see küllap väga spetsiifiline?
Eestis ei ole varem koostatud võrreldavat arengukava. Kirik hõlmab vabatahtlikku tegevust; ta on väga tugevat ajaloolist tausta omava struktuuriga; hõlmab erineva ilmavaate ja taustaga inimesi, nii ilmikuid kui vaimulikke; hõlmab keskstruktuuri, mis on koguduste liidu juhtorgan; samal ajal on iga kogudus EELK sees iseseisev üksus.
Tüübilt on tegemist ideoloogiale rajatud organisatsiooniga. Saame lähtuda sellest, millist kogemust omatakse maailmas suurte organisatsioonide strateegiate loomisel. Oleme tutvunud ka Soome kiriku arengukavaga.
Küllap just see spetsiifilisus teeb projekti meeskonna töö ühelt poolt raskeks, aga teiselt poolt annab suure vabaduse toimida oma äranägemise järgi?
Projektiga on seotud inimesed, kes igaüks oma (professionaalse) mätta otsast suudab nõua anda. Triin Vavilov on teoloog, mina, SA Tartu Jaani kiriku tegevjuhina majandusinimene ning Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Egert Valmra on strateegiate ning sotsiaalteadustega  süvitsi tegelenud. Valmra kui kirikust väljaspool seisev inimene saab objektiivselt nõu anda. Tema poolt on välja pakutud arengukava ülesehitus ja koostamise metoodika.
Ka üksikkogudused on loomas oma arengukava.
Kirikuseadustiku järgi peab koguduse arengukava olema kooskõlas EELK arengukavaga. Kindlasti on mitmel kogudusel kava juba olemas.
Arengukava kinnitab kirikukogu. Kirikukogule saadab selle kirikuvalitsus, kes omakorda on tellinud vastava projekti teostuse teilt. Siis on olemas veel arengunõukogu. Milline on teie töörühma vahekord arengunõukoguga?
Arengunõukogu on üks organitest, kellele arengukava eelnõu saadetakse tutvumiseks enne selle esitamist kirikukogule. Arengunõukogu roll, tulenevalt kirikuseadustikust, on olla pidev järelevaataja, et arengukava koostataks ja täidetaks.
Räägime kiriku arengust. Kas selle kulgu tuleb tingimata ettekirjutustega suunata või ohjata?
Areng toimub igal juhul, pole võimalik olukord, kus arengut ei toimu. Küsimus on ainult selles, kas me seda arengut jälgime ning prognoosime. Seega toimub areng ka siis, kui me selle heaks midagi mõtestatut ei tee.
Ja mis siis juhtuks, kui me arengut ei prognoosiks?
Prognoosimatu areng võib olla taandarengu jätkumine või arengu ebaühtlus. Kuna meil on üle 160 koguduse, paarsada vaimulikku ning sõltuvalt aktiivsuse astmest 20 000–200 000 liiget, siis arengu tasakaalu huvides on formaalne dokument vajalik.
Kas dokument on suunatud rohkem ilmikutele või vaimulikele?
Oleneb, millisest osast rääkida. Kirikumuusika osa on suunatud kirikumuusikutele, diakoonia osa nii vaimulikele, ilmikutele kui ka kirikust väljaspool seisjatele.
Et arengukava koostada, peate väga hästi meie kirikut tundma.
Spetsiifiliste valdkondade puhul saab koostööd teha allasutuste, komisjonide ja vastutavate assessoritega. Läbi nende peaks konkreetsed eesmärgid saama paika pandud ja üldisesse arengukavasse lülitatud.
Kuidas jõuate üksikkogudust või -praostkonda puudutava informatsioonini?
Selle kogumiseks on lähimate kuude jooksul ette nähtud praostkondades kohtumised vaimulikega.
Tutvustage lühidalt töörühma ajakava.
Hakkasime pihta sellel kevadel info kogumisega. Töö raamistik sai kaks nädalat tagasi kokku lepitud. Novembri lõpuks peaksid toimuma kokkusaamised praostkondades, paralleelselt toimub töö erinevate valdkondade strateegiatega. Detsember on plaanitud arengukava kokkupanekuks. Jaanuari keskpaigas soovime kava kooskõlastada konsistooriumiga, et saata see tutvumiseks Vaimulike Konverentsile ja praostkondade sinoditele. Siis on ametliku tagasiside osa. Kinnitamispädevus kuulub kirikukogule.
Pärast mida muutub see  kohustuslikuks tervele EELKle  ja igale kogudusele.
Jah, aga sõna «kohustuslik» ei võrdleks ma mitte mingil moel sama mõistega teiste organisatsioonide puhul. Pieteeditundega peab suhtuma iga koguduse iseseisvusse. Arengukava ei ole dokument, mis peaks kiriku arengu pöörama totaalselt uuele kursile või kasvatama bürokraatiat.
Küsis
Liina Raudvassar