Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 17.07.1924
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Eesti Kirik 100, Tulipunktis / Number: Juuli 2024 digileht /
Kuna selle nädala lehenumbris on teksti nii ohtralt, siis fotode tarbeks ruumi enam ei jagu. Lugemiseks on jutlus ning ülevaatelood kodumaalt ja laiast ilmast, aga eelkõige pälvivad tähelepanu kriitilises võtmes arvamusavaldused, mõni neist on üsna krõbe.
Kirjakohale esimesest Peetruse raamatust, kus tuleb juttu kartusest, täpsemini jumalakartusest, kirjutab lehejutluse Märjamaa koguduse õpetaja O. Meder (Venemaal 1885 sündinud ja Saksamaal 1947 surnud Oskar Meder oli Märjamaal ametis aastatel 1910–1926).
Kartust on kahesugust
Alustades intrigeerivalt küsib pastor Meder, kas peame kartma, ja tsiteerib kontekstist välja tõstetult pühakirja: „Elage kartuses“ (1Pt 1:17). Ta nimetab, et kartust on kahesugust: „Üks kartus peab kaduma, teine aga peab meil olema“, ja täpsustab, et inimeste ees kartus on mõttetu ja sellest tuleks vabaneda, aga Jumala ees kartus peaks jääma.
Õige jumalakartus on Mederi meelest sarnane oma vanemate austamisega: „Mida rohkem laps oma isa ehk ema armastab, seda rohkem ta hoiab kõige eest, mis tema vanemaid kurvastada võiks.“