Palved ja annid piiblipühaks AD 2024

Eestimaa kirikutes tähistatakse mitmeid rõõmupühi aastas ja üks neist on piiblipüha.

Juutide rõõmu Jumalalt saadud Seaduse üle väljendab Toora rõõmupühana – Simhat Tora. Meid on arvatud selle vääriliseks!

Eesti Piibliseltsi piiblipäev maikuu esimesel pühapäeval kutsub kõiki kristlasi erinevatest kogudustest ja erinevatest emakeeltest oma mõtteid Piiblile koondama, „et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks” (Fl 2:11).

Pühapäev on pühitsetav päev ja piiblipüha on pühakirja austav püha. Mida me austame, sellele on meie süda suunatud ja selle heaks oleme valmis ka midagi tegema. Elu koos pühakirjaga kingib meile võimaluse olla ehedam ja viljakam. Ent kui oma või rahva elu veab viltu, siis tõuseb rohkem esile Piibli sõnumi ja elu omavaheline suhe. Kuidas tõlkida ja tõlgendada Seadust ja evangeeliumi õigesti ehk nii, et see pälviks Jumala õnnistust?

Vaimulikel on Jumala sõna kuulutamine kutsetöö keskmes, ent Sõnast tunnistamine on iga kristlase tunnus. Kõik ristiinimesed on sõnasulased, kes on omal viisil kutsutud olema soolaks maailmale. Tundub raskena, aga see on hõlpsam kui olla korraga alandlik, rõõmus, julge ja tänulik.

Selleks õpetab ja innustab meid pühakiri ise: alandlik Seaduse ees, mis meid kontrollib ja peegeldab, rõõmus evangeeliumi üle, mille kaudu meile armu kuulutatakse. Julge siis, kui südames tärkab soov saadud head jagada. Tänulik kõige eest, mis meile isiklikult ja ühiselt osaks on saanud ja jagamiseks kingitud.

Me loeme pühakirja, mis omakorda loeb meid ja osutab sellele, mida meis ei peaks olema. Pühakiri kinnitab ja valgustab meid ning näitab, missugusteks võiksime ja peaksime saama. Pühakirja õiget kasutamist tõendab see, missugust vilja me kanname. Sõna teavitab meid, sest on informatiivne. Sõna aga ka muudab meid, sest on transformatiivne.

Meieisapalve sajanditevanused eestikeelsed kujud lasevad aimata, kuidas meie esivanemad on sellest elustavat väge saanud. See on mineviku õnnistus, ent Piibli uus tõlge emakeelde praegu koolis käiva põlvkonna jaoks ei teki iseenesest. Meie ülesanne on olla järjepidevuse kandjad tulevikuõnnistuste jaoks meie rahvale, mille jaoks üksikisikud, kogudused ja ühiskondlikud sektorid rakendavad kõik oma võimalused.

Piiblipüha on nii isiklik kui ka ühine püha. Koguduse püha, mis peaks kogu rahvani jõudma ning seda mitte üksnes jõulude ajal. Oleme väike rahvusriik, ent igalt põlvkonnalt saab eeldada võimekust ja valmidust tõlkida Piibel jätkuvalt uuenevasse keelde. Ent mitte oluliste mõistete sisu segamini ajades, isepäiselt ümber tõlgendades, vesistades või tühistades, vaid vastutustundlikult selgeid vasteid otsides.

Piibli uue tõlke ettevalmistamise mahukus eeldab kogu ühiskonna panust alustades kogudustest. Jõudusid on kergem ühendada, kui inimesed veenduvad Jumala sõna tervendavas ja olusid muutvas väes.

Millal kõnetab evangeeliumi kuulutamine rahvast? Siis, kui me esmalt suudame selgelt näha nii enda kui kogu rahva praegust eksistentsiaalset olukorda Jumala sõna valgel.

Ning teiseks siis, kui leiame pühakirjast viiteid lahendustele oma elu uuel kujul vormimiseks. Selleks oleme koos tööle kutsutud, et igaüks meist annaks oma annid ühiseks kasutuseks.

Randar Tasmuth

Eesti Piibliseltsi esimees