Kiirteel sõidu asemel peaksime lonkima ka metsarajal

Ja kord ajas Jeesus välja kurja vaimu; see oli keeletu. Ja sündis, et kui kuri vaim oli välja läinud, hakkas keeletu inimene rääkima, ja rahvahulgad panid seda imeks. Aga mõned nende seast ütlesid: „Ta kihutab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema Peltsebuli abil.” Teised aga nõudsid kiusates tema käest tunnustähte taevast. Jeesus aga, teades nende mõtteid, ütles neile: „Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale. Aga kui saatangi on omavahelises riius lõhenenud, kuidas siis tema kuningriik saab püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peltsebuli abil. Aga kui mina ajan kurje vaime välja Peltsebuli abil, kelle abil siis ajavad neid välja teie pojad? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad. Aga kui mina Jumala sõrmega ajan kurje vaime välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde. Kui tugev relvastatud vägimees valvab oma elamut, siis ta vara on rahus. Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi. Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab.

Luuka evangeelium 11:14–23

Pühapäevase kirjakoha sõnum manitseb meid ja on jätkuvalt väga inimlik. Nii nagu kaks tuhat aastat tagasi elanud inimeste vaim ja igapäevaelu oli seotud kiusatuse ja kurjuse lõimumisega, on meie tänases elus suuresti sama.

Nüüdisaegne infoühiskond on toonud meile kiusatuse ja kurja lähemale ning sellega seoses ka kahtlused ja kõhklused. Vajame nii nagu evangeeliumis kirjeldatud juudid oma elus pidevalt kinnitust enda tegude ja otsuste tegemisel. Lihtsalt leiame vabanduse või argumendid, miks teeme valiku vale otsuse kasuks. Levinud on vale arusaam, nagu oleksime targemad kui põlvkonnad enne meid.

Info liikumine on tänapäeval tõesti muutunud ülikiireks. Suhtleme sõprade ja lähedastega, kes on teisel mandril, saavutame infovoo hetkega, kuid vastuseta on jäänud põhilised küsimused. Tehisintellekt ei vasta meile, mis on elu mõte. Me ei saa vastuseid teispoolsuses toimuva kohta ega suuda lõpuni mõista ja teaduslikult selgitada maailma ja elu algust. Kogu selles info ja andmevoo keerises on kirik jätkuvalt edasi kandmas pärimust, inimlikku väärtust ja eetilist, moraalset õpetust.

Manitsus ja meeldetuletus on tänasel pühapäeval üks: Jeesus on kurjuse võitja, Mooses manitses oma rahvast Jumala tahte üle mitte kurtma ja hoiatas, et nende nurisemine on patt Jumala vastu (Teine Moosese raamat 16:8).

Nurisemise aluseks on inimeste ahnus oma soovide ja unelmate täitumisele ning neile ei piisa enam  esmaste vajaduste rahuldamisest. Nurisemine võis tuleneda ka suutmatusest ära tunda Jumala halastust ja armu. Oleme harjunud saama kinnitust ja nii nagu juutidel antud piibliloos, on meilgi normiks nõuda tunnustähte peaaegu igale tegevusele.

Praegune aeg on meilt võtnud ära usu imedesse, ometi sünnivad need kogu aeg. Suurem osa inimestest ei suuda hoomata ja aru saada meditsiini saavutustest. Seda, mida kaks tuhat aastat tagasi oleks peetud imedeks, peame meie kiirelt omandatud normaalsuseks. Meilt on kiire areng ära võtnud oskuse imestada ja nautida hetke stoilist võlu. Progress ja eduelamus kannab meie vaimu kiirteel, kust peaksime ikka aeg-ajalt maha astuma, et lonkida metsarajal ja hoida hinge värskena.

Meid peab alati kandma teadmine ja õpetus, kuidas saavutada hinge ja vaimu seisund, mis toetab ja aitab. Inimestena oleme ekslikud, kuid peame alati kandma vastutust. Me ei saa põgeneda vastutuse ja kohustuste eest. Samuti on meid alatasa kiusamas kuri meel ja mõte.

Sageli anname alla ahvatlusele ja kaldume õigelt teelt kõrvale. Oluline on teada oma eksimuse määra ja tunnetada patu suurust. Saavutamaks hinge lunastust on vajalikud kolm sammu. Esmalt peame tunnistama, et oleme süüdi ja meil on vastutus. Teiseks on vajalik hingest ja südamest tulev kahetsus.

Kõige raskem on meile aga viimane samm – meeleparandus. Viimasel, otsustaval etapil oleme tihti tagasi pöördumas ja jääme kursust kordama. Ometi on seegi inimlik. Ristirahvana ühendab meid teadlikkus ja sund muutuda paremaks ning seda toetab teadmine, et meid mõistetakse õigeks usu läbi.

Kui kurdad, et sul on vaja rohkem, kui sul hetkel on, mõtle, kas Jeesuse ristisurm ja kannatused sinu eest polnudki piisavad. Kas on miskit veel sinu elus, mida sa tõesti vajad? Evangeeliumis mainitud juutidest eristab meid tarbimisühiskonna suurenev taak.

Suure tõenäosusega saab tõeks trafaretne väljend, et „rikas on see, kellel on surres rohkem asju“! Mida suuremaks muutub tarbimise koorem, seda haruldasemaks ja elitaarsemaks kujunevad vaimsed väärtused. Enda hinge harimine ja usu kinnitamine annab meile erisuse, millega saame ka väärtuse ning tunnustuse vendade ja õdede silmis.

Olen veendunud, et oma usutunnistuse järgimine muutub lähiaastatel elitaarseks ning aitab kaasa meie kiriku väärtuste ja hoiakute kasvule. Vanuse kasvades hakkame hindama hinge seisundit ja rahulikku meelt rohkem kui materiaalseid hüvesid. Noorena on meil palju kiusatusi ning meie ambitsioonid on suured ja täitmatud, seega on vajalik saavutada vaimu kasvamine.

Läbi eluraskuste, kogemuste ja usuvõitluse jõuame teadmisele tegelikest väärtustest. Neid polegi palju vaja, olulised on kodu ja igapäevane leib laual, pere ja lähedased, sõbrad, kellest hoolida, ning inimesed sinu ümber, kes jagavad samu väärtusi kui sina ja on sinuga osaduses. Kuid kõige tähtsam on rahulik meel, kui pärast päevatööd saad puhta südamega heita sängi, ning teadmine, et sisemise rahu allikana on südames kinnitunud usk ja õpetus.

Issanda annid on midagi sellist, mida ei teenita välja! Sageli ootavad inimesed, et Issand täidaks nende soovide nimekirja, ning siis pettuvad, et seda ei juhtu. Kas suudame võtta meie elus igat head ja täiuslikku juhtumist kui Jumala kingitust?

Olgem rahul sellega, mis meil on, ning hoidkem seda. Teame asjade väärtust paraku alles siis, kui nad on pöördumatult kadunud või muutunud. Kahtlused ja kõhklused on alati saatnud inimloomust, tehkem oma otsused ja valikud alati parema ja õige suuna kasuks ning võidelgem head usuvõitlust.

Tanel Meiel

Sangaste ja Laatre koguduse õpetaja