Kirikumuusikale pühendatud elu

Teisipäeva õhtul oli Tallinna Kaarli kirikus suur tänukontsert, millega tähistati teeneka organisti ja koorijuhi Marika Kahari juubelisünnipäeva.

Laulsid Kaarli koguduse nais-, sega- ja kontsertkoor, Tallinna oikumeeniline naiskoor, Oleviste koguduse vilistlaskoor, kaasa tegid solistid ja organistid. Vaimuliku sõnaga esines piiskop Einar Soone. Kaht esimest laulu juhatas juubilar, ülejäänud kontserti sai ta nautida publiku poolelt. Marika Kahar on Tallinna Kaar­li koguduse organist-koorijuht olnud veerand sajandit.

Väike tüdruk laulis hästi

Marika on sündinud 27. jaanuaril 60 aastat tagasi Tallinnas. Et aga tol ajal emad pidid ruttu tööle minema, viidi väike Marika Kolgakülla vanaema juurde. «Ma olin vaevalt kuu aega vana, kui jäin väga haigeks ja mulle tehti hädaristimine. Mis haigus see oli, ei tea keegi, kuid paranema ma hakkasin, kui üks sõjaväearst rohtu andis.» Koolitee algas Loksal, põhikooli lõpetas Marika Tallinna 46. keskkoolis ja sealt läks Tallinna Georg Otsa muusikakooli koorijuhtimist õppima.

Juba enne käimahakkamist pani Marika oma viisipidamisega suuri kuulama. «Elasime Kadriorus ja mu kurttumm tädi viis mind parki. Olin end pargipingile püsti ajanud ja laulnud. Ka mu ema-isa olid musikaalsed. Isaisa õppis Artur Lemba juures klaverit. Muusikuametit tol ajal miskiks ei peetud ja ta õppis hiljem hoopis inseneriks. Meil on eluaeg kodus klaverimäng olnud.»

Muusikakoolis oli Marika esimene õpetaja Laine Karindi, tänu kellele hakkas koorijuhtimine talle väga meeldima. Häid sõnu jagub ka õpetajate Silvia Melliku ja Peeter Perensi kohta. Õpiti kooli oma koore juhatades, edasi tuli naisansambli juhendamine ning kolmanda kursuse lõpul koorijuhtimise ja orelimängimise praktika Võru kirikus.

Võru kirikus orelit mängimas

«Võru koguduse õpetaja Edgar Vaikmäe tütar, minu kursusekaaslane, kutsus mind oma laulatusele Võru kirikusse organistiks, mina aga ei olnud sinnamaani veel kunagi orelit mänginud. Arvati, et klaverit mängin ja küll ma hakkama saan, sest kedagi teist ka võtta polnud,» räägib Marika oma esimestest kokkupuudetest pillide kuningaga.

«No käed ikka värisesid küll, kui oreli taha istusin ja üht solisti saatma pidin, see laul on mul igavesti meeles. Vähe sellest, pühapäeva hommikul pidin kohe mängima armulauaga teenistuse, mul aga polnud liturgiast aimugi. Õpetaja Vaikmäe abikaasa seisis mu kõrval ja näitas ette, mida mängida. Apsusid ei tulnudki, ehkki hirm oli suur.»

Võru kirikus käis Marika veel mitu kuud orelit mängimas ja koori juhatamas. Võrus kohtus ta ka Hugo Lepnurmega. Usuteaduse instituudis oli muusikaosakond, kus Lepnurm õpetajaks oli, ja Marikast sai tema õpilane. «Vana konsistooriumi harjutusorelil mängisin ikka tundide viisi, nii et pea hakkas ringi käima. Kuid mulle meeldis, see oli minu jaoks uus ning huvitav kogemus.»

Usuline pöördumine

Muusikakooli järel tuli 1968. aastal konservatoorium, kus aga vaadati viltu sellele, et Marika Oleviste kirikus käis. «Ma tulin Olevistes ka usule – pean seda aega oma elus väga tähtsaks.»

Mida kõike ei pidanud noor inimene üle elama: keskkoolis mingi ühisürituse tõttu kogu klassiga komsomoli astunud ja konservatooriumis «ridadest» välja visatud. «Mulle öeldi, et ega sa ei lõpeta, ja esimese kursuse kevadel kukkusin kahel eksamil läbi ning sain eksmati. Kodus ei julgenud öeldagi. Kuid mu erialahinded olid väga head ja keegi ilmselt kaitses mind, sest mul võimaldati uuesti alustada.»

Õppejõududeks olid tol ajal veel n-ö vana kooli inimesed, nagu erialaõpetaja Kuno Areng, aga ka Alfred Karindi, Edgar Arro, Ester Mägi jt. Koorijuhtimise kõrvalt sai fakultatiivainena orelit õppida. Lõpetamise järel töötas Marika kõigepealt mõne aasta Harmi kooli muusikaõpetajana. Ta ise peab seda hästi toredaks kogemuseks. Ent jätkus ka koorijuhi- ja organistitöö Olevistes.

«Aga minu kutsumus oli ikka kirikutöö Olevistes ja hiljem Kaarli kirikus. Vahepeal töötasin hoopis metsamajanduse insenerina – kõike on olnud,» räägib Marika.

Kaarli kirikusse kutsus teda taas õpetaja Vaikmäe, kes ise juba seal koguduse õpetajana teenis. «Suur orel ja suur kirik – see oli eriline. Kuid koor oli laiali läinud, tuli hakata seda taastama. Segakoori saime kokku ja lõikustänupühal juba laulsime.»

25 aastat Kaarlis

Suure koguduse segakoori, naiskoori ja koraalikoori dirigeerimine, leerilastega laulmine, jumalateenistuste ja ametitalituste organistitöö – see kokku on suur koormus. «Piret Aiduloga jagame tööd nädalate kaupa.» Ja Kaarli koorid on tuntud oma kõrge taseme poolest. Kas on head lauljad või teeb dirigent nendega kõva tööd – küllap mõlemad koos.

Tööd on palju, praegu võib Marikat leida hommikuti kirikumuusika liidust, kus ta peasekretäri ametit peab, asendamaks lapsepuhkusel kolleegi. Õhtud ja nädalavahetused on Kaarli kiriku päralt. Reede õhtu on mõnikord vaba. Ometi jõuab Marika oma kooridega teisteski kirikutes laulmas käia. Suur ja mahukas töö on olnud noodiväljaannete toimetamine ja see töö jätkub.

«Oleks rohkem aega, saaks rohkem raamatuid lugeda,» unistab ta. Nõmme elanikuna pole Marikale võõrad lumerookimine ja puudelõhkumine ning teised majapidamistööd.

Oma elu kirikutööle pühendanud Marika on alati rõõmsameelne, hea suhtleja ja väikese nalja heitja, kel iseenda ja oma lauljate töötulemuste latt on kindlalt kõrgele seatud.

Palju õnne juubeli puhul ja rohket Jumala õnnistust Eesti Kiriku lugejate ja tegijate poolt!

 

Tiiu Pikkur

MARIKA KAHAR

Sündinud 27. jaanuaril 1949 Tallinnas.

Õppinud 1969–74 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis dirigeerimist, 1968–71 EELK Usuteaduse Instituudi muusikaosakonnas orelimängu.

Töötanud Võru, Rapla, Kohila koguduses, 1974–78 Harmi 8-klassilise kooli muusikaõpetaja, 1969–87 Oleviste kiriku organist-koorijuht, 1984. aastast Kaarli kiriku organist-koorijuht.

Töötanud ka dirigeerimise õpetajana, kammerorkestri dirigendina, Tallinna praostkonna muusikasekretärina, kirikumuusika liidu juhatuse esimehena, vaimulike laulupäevade üldjuhina.

On kirikumuusika liidu juhatuse liige, koostöös kooridega andnud välja mitmeid CD-plaate. Kuulub vennastekoguduse eestseisusesse.

Autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2007) ja EELK Teeneteristi III järguga (2007).