Kogemustepagasiga ja uutele ideedele avatud

Jüri Trei teeb kõik endast oleneva, et Vanemuise teatri- ja kontserdisaal 800 külalise vastuvõtuks valmis oleks.

Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna nõunikule diplomaat Jüri Treile on korraldustöös palju tuttavlikku, sest tema kuulus meeskonda, kes töötas nullist välja taasiseseisvunud Eesti riigiprotokolli põhialused. Kuna tänavu otsustati protokollilised aastapäevaüritused korraldada nii Tallinnas kui Tartus ja uue meeskonna jaoks on vabariigi aastapäeva pidustuste ettevalmistused esmakordsed, paluti appi nõustama aastatepikkuste kogemustega Jüri Trei, Eesti vabariigi tseremooniameister – nagu teda mõnikord nimetatakse.

Taasiseseisvunud vabariigil tuli paljus nullist alustada, ka riiklike tseremooniate puhul. Toona töötas konservatooriumi haridusega Jüri kultuuriministeeriumis muusika- ja teatriosakonna juhatajana. Tema õlul oli Toompeal lipuheiskamise tseremoonia kujundamine, millele algusaastatel järgnes isamaaliste laulude kontsert Niguliste kirikus.

Järgnesid päevakavade ja stsenaariumide väljatöötamine aastapäeva ja võidupüha paraadiks ning võidutule süütamiseks, jumalateenistuste korraldamiseks koos EELKga. «Aasta-aastalt on päevade sisu täiendatud, ehkki põhiüritused – lipuheiskamine, sõjaväeparaad ja pidulik jumalateenistus – kujunesid välja juba algusperioodil, vaheldunud on kohtade valik ja osalejate arv. Esimestel aastatel oli raske, kuna palju tuli teha üksinda,» ütleb Jüri Trei.

Protokolliliste ürituste korraldamise peale sattus Jüri Trei 1992. aastal. «Välisministeerium palus abi Rootsi kuningapaari kultuuriprogrammi kokkupanemisel. See õnnestus ilusti ja kui tulid külla Taani kuninganna ja prints, tuli loomulik järg. Siis tuli Eestisse paavst – nii see läks,» meenutab Jüri Trei uue teeotsa algust.

1992. a lõpust, kui ametisse valiti president Meri, käis Jüri Trei presidendi juures kõiki olulisemaid riiklikke tseremooniaid läbi arutamas. Sellest ajast on säilinud ka kõige erksamad mälestused. «Üks asi, mis mulle sellest ajast meelde on jäänud, et arutluses ja vaidluses tuleb tihti välja tõde,» ütleb Trei, kes suutis tunde kestva argumenteeritud arutelu tulemusena presidendi teinekord ümbergi veenda.

«Ütlesin talle: «Härra president, see asi ei tohiks niimoodi olla, nagu siin plaanitud, lubage ma põhjendan.» Siis president kuulas, mõtles, lükkas temale iseloomulikult suu torusse ja ütles: «Need on kaalukad argumendid, teeme siis nii, nagu ütled.» Arvan, et just usalduslik vahekord oli see, mis tihti sundis presidenti helistama, et nõu või abi paluda. Mäletan, kuidas ta oma 70. juubeli plaani kokkupanemiseks ja läbiviimiseks just minu poole pöördus ja mul oli hea meel teda aidata.»

Trei meenutab, et kui ta 1999. aastal korraldas enne välislähetusse minekut viimast korda aastapäeva ja võidupüha üritusi, küsinud president: «Kuule, ütle mulle ausalt, oli minuga ka raske?» Trei vastas: «Härra president, teiega oli raske, aga huvitav.» Aga ka välislähetuse ajal kutsuti Trei tihti enne vabariigi aastapäeva ja võidupüha mõneks päevaks koju, et ta vaataks ürituste programmi üle ja viskaks pilgu peale ka saalidele ning viibiks peaproovidel, sest selles töös pead teadma tuhandeid pisiasju ning aitavad ainult kogemused.

Jüri Trei rõhutab aastatepikkuse kogemuse olulisust, samuti tarkust uute ideede kasutamisel. Ka president Meri ajal oli juttu aastapäevaürituse Tallinnast väljaviimisest, kuid toona polnud kohtigi, kuhu viia. Nüüd on uued kontserdimajad Pärnus ja Jõhvis, Tartu maja rekonstrueeritud. «Võimalused on suuremad, tuleb neid ka proovida,» arvab Trei.

Üks kompromiss, millega president Meri nõustus, oli see, et veebruaris on pearõhk pealinnal ja suvel võidupüha paraadil maakondades. Nii see ka käima läks.

Läheneva Eesti Vabariigi 90. juubeli künnisel on Jüri mõtteid mõlgutanud selle üle, kuidas vabariigi aastapäeva tähistamist rahvale lähemale tuua, et see oleks kõigi pidupäev; et maavanemad, linnapead ja vallavanemad saaksid olla koos oma rahvaga.

«Kuna Eesti vabariik kuulutati välja Pärnus 23. ja Tallinnas 24. veebruaril, siis võiks aastapäeva kontsert olla ju ka 23. veebruaril,» fantaseerib ta. «Järgmise hommiku peale võiksid jääda lipuheiskamine Toompeal ja traditsiooniline sõjaväeparaad, jumalateenistus ning aastapreemiate kätteandmine. Õhtul teeks iga maakond, linn, vald oma rahvaliku peo. Riigikogu ja valitsuse liikmed võiksid sel päeval viibida oma maakonna peol. Muuseumid, teatrid, kontserdid ja näitused võiksid sel päeval olla rahvale tasuta.»

Läheneva Eesti Vabariigi 90. aastapäeva eel, mis on eelmänguks 100ndale, võiks Jüri arvates arutada asjatundjate ringis meie juubelitega seonduvat.

Tänavuse aastapäeva ettevalmistamisel on Jüri Treil koos kolleegidega käed-jalad tööd täis. Peab ju 800 külalise vastuvõtuks jõudma kõik valmis seada. Alates liikluskorraldusest ja parkimiskohtade tagamisest, mida tehakse koostöös Tartu linnavalitsusega, kuni päeva lõpetava ilutulestikuni kell 22. Kogu päev on ürituste poolest tihe ja Jüri möönab, et inimestel võib olla teatud ebamugavusi, aga teisalt tuleb päevaplaan seada nii, et jõutakse õigel ajal õiges kohas olla.