Kui hobiks, teisisõnu kutsumuseks on kirikutöö
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Portreelood / Number: 14. detsember 2011 Nr 50 /
Augustis preestriks ordineeritud Maarja Sokk (36, fotol) suudab ühildada kirikutöö riigitööga, olles üheaegselt Rannu koguduse õpetaja ja peainspektor PRIAs.
«Kui pere toetab ja lööb kaasa, siis ikka on võimalik,» ütleb Maarja Sokk. «Inimesed ju tegelevad ikka hobidega, ju siis minul on «hobi» teha kirikutööd,» vaatab ta läbi huumoriprisma, lisades tõsinedes, et kirikutöö puhul tunnetab ta selget kutsumust. Ja kui on kutsumus ning siiras soov panustada, küll siis leiab ka rammu ja aja, on noor vaimulik kindel.
Maarja Sokk suudab ühendada peale erinevate ametite ka esmapilgul erinevat meelelaadi, olles ühtaegu nii tagasihoidlikult uje kui tarmukalt ettevõtlik. Kõike seda on vaja, et jõuda raket vedada nädala ringi: äripäeviti peainspektorina Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) ja hingamispäeval Valga praostkonna Rannu koguduses, kus liikmesannetajaid vähem kui 50.
Ei mingit vastuolu, leiab ta ise. «Kirikus käiksin ju pühapäeval ikka. Piiblit lugeda meeldib samuti. Mõtelda ka meeldib. Piiblilugemine ajendab mõtlema. Kokku saabki sõnum pühapäevaks. Või ka nii mõnekski teiseks puhuks.»
Loomulikult on koguduse vaimulikuna kohustusi enam kui vaid pühapäevase jumalateenistuse pidamine. «Kõike, mida teha tahaks, ei jõuagi teha,» nendib Maarja Sokk, tõdedes, et töökohustused ilmalikus ametis ei võimalda pühenduda täielikult kogudusetööle.
Aga Maarja poleks Maarja, kui ta siingi mündi teist külge ei näeks: kogudus püsib vabatahtlike najal. «Pühapäevakooliõpetajatest kirikumeesteni. Kuidas nemad jõuavad?» küsib ta ja vastab ise: «Eks ikka Jumala abiga.»
Maarja Sokk on sündinud Valgas. Lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna 2003 ning UI pastoraalseminari 2005. On abielus ja 13aastase tütre ema.
Liina Raudvassar
