Kui mõtted on priid, kes suudaks neid köita
/ Autor: Enn Auksmann / Rubriik: Arvamus / Number: 21. august 2024 Nr 30 /
1991. aasta august oli meie pere jaoks mitmes mõttes eriline. Selle kuu esimese päeva õhtul kell üksteist haarasin jalgratta ning kihutasin Laiale tänavale, kus asus lähim münditelefon, mille abil korraldasin oma abikaasa viimise Toomemäele sünnitusmajja, kus ta tõi ilmale meie esimese poja. Paar nädalat hiljem pidi ta koos pisipojaga minema Maarjamõisa lastehaiglasse, kus sain neid õnneks vaatamas käia.
Mäletan 19. augustit: aknalaual väike raadio ning selle ees kaks haiglapalatit jagavat noort ema hirmunult arutlemas, mis nüüd saab, kas nende mehed peavad sõtta minema … Rahustasin neid sõnadega: „Uskuge, nii kole kui see kõik ka tunduks, see tuleb meile kasuks, sest seda kiiremini saame lõplikult vabaks!“
Meie põlvkond elas imelisel ajal: me nägime vabaduse taassündi. See oli midagi, mida igatsesin lapsepõlvest peale, kuna nii mind kasvatati.
Muidugi polnud mul õrna aimugi, et see sünnib juba järgmisel päeval. Ning kui see sündis, oli selle tõelisest tähtsusest raske aru saada, sest olin end vabana tundnud juba mitu aastat, hiljemalt alates 1988. aasta suvest, mil sinimustvalged taas avalikult välja toodi. Tõsi, seegi toimus kuidagi äkiliselt: alles aprillis muinsuskaitsepäevadel hoiti kolme värvi igaks juhuks eraldi, maikuus levimuusikapäevadel lehvisid need aga ühtse lipuna.
