Kullamaast läbi ajaloo ja tänase päeva

Kullamaa kihelkonnapäeva peateemaks oli 650 aastat Kullamaa Püha Johannese koguduse esmamainimisest kirjasõnas.

Selle suure tähtpäeva puhul, mida tähistati 6. septembril, võiksime lähemalt vaadelda Kullamaa kihelkonna kujunemist läbi aegade.

Ajalooline paik
Kullamaa kirjutatud ajalugu võib hakata kaudselt jälgima juba 13. sajandi algusest. 1226. a moodustas paavsti legaat Guillielmus (Modena Wilhelm) vaenutsevate ristisõdijate eraldamiseks Viru-, Järva- ja Läänemaa aladel paavstiriigi, mille läänepoolne pealinn oli Kullamaal, kus resideeris magister Johannes.
1228. a moodustati Saare-Lääne piiskopkond (piiskop Gottfried asus Lihulas). Kullamaal resideeris tema asetäitja stiftifoogt Johannes de Lode. Ajaloolase Mati Mandeli arvates oli Lodede esimene residents Kullamaa kiriku ja vana pastoraadi vahelisel kõrgendikul. Seega on tõenäoline, et kogudust hakati juba siis looma, ka mingi pühakoda, võib-olla puust, pidi olemas olema.
On teada, et 1234. a (770 aastat tagasi) vallutasid ordurüütlid Kullamaa linnuse. 1236. aastast on säilinud ürik, milles paavst teeb oma legaadi Guillielmuse kaudu ordule korralduse anda paavstiriigile tagasi teiste kindlustatud kohtade hulgas ka Kullamaa.
Kullamaa koguduse kirjalikku mainimist tuli veel oodata. Alles 1364. aastast on teada Theodericus Vrede määramine Kullamaa Püha Johannese kiriku juurde preestriks. Vastavasisuline paavsti bulla asub Vatikani arhiivis.

Ajaloolised isikud
Keskajal mõisteti koguduse all kõiki inimesi, kes elasid kihelkonnas. Kirik aga oli kogu kultuurilise ja haridustöö keskuseks. Kirjaoskuse levik 17.–18. sajandil sai toimuda ainult luterlike pastorite ja köstrite abil. Seetõttu nimetan koguduse õpetajaid, kelle tegevus on olnud alustpaneva tähtsusega kogu Eesti kultuuriloos.
1524–1528 teenis kogudust Johannes Lelow, kes alustas kihelkonna vakuraamatut (Kullamaa käsikiri). Selle lõpus on kolme palve – Pater noster, Ave Maria ja Credo – esimesed eestikeelsed tõlked.
Heinrich Göseken (Kullamaal 1641–1682) koostas esimese eesti keele grammatika koos 9000sõnalise sõnastikuga. Käsikirja jäi tema Uue Testamendi tõlge.
1711–1747 oli Kullamaal õpetajaks pietismi üks tähtsamaid esindajaid Eestis Heinrich Gutsleff. Tema teeneks on Piibli tõlkimine koos A. Th. Hellega. Gutsleff pani kihelkonnas aluse pidevale kooliõppele. Ajaloolase Ilmar Jõesoo andmetel laenutas õpetaja Paul Eberhard koguduse raamatukogust raamatuid juba 1874. a.
1886–1902 oli Kullamaal õpetajaks Wilhelm Kentmann, kellest sai 1918. a Eestimaa viimane kindralsuperintendent.

Ajaloost tänapäeva
Kullamaa koguduse juubelipäev algas pasunakoori mänguga kirikutornis. Avatud torniluukidest kõlasid vaimulikud ja isamaalised viisid kaugete põldudeni. Kell 11 kirikukellad helisesid, kutsudes inimesi jumalateenistusele. Tulijaid võtsid vastu uued kõrged kirikuuksed, mille kohal säras uus roosaken värviküllase klaasvitraažiga.
Protsessiooniga sisenesid piiskop Einar Soone, Lääne praost Tiit Salumäe, praostkonna vaimulikud eesotsas kohaliku õpetaja Lembit Tammsaluga.
Otse sümboolne oli juubeliteenistuse alguslaul «Mul rõõm on tulla pühakotta» (KLPR 195). Seda rõõmu jätkus sel päeval rohkem kui sajale inimesele. Jutluse pidas piiskop Einar Soone, laulis koguduse koor Ivi Küla juhatusel. Armulauaosadust soovis rekordarv inimesi, seda pidi katma koguni kolmel korral.
Pärast teenistust andsid oma tervitused üle praost, autasustades teenekaid koguduseliikmeid, samuti naaberkoguduste õpetajad ja Tapio ning Mari-Kaarina Hiltunen Soomest Raahe sõpruskogudusest.

Ajalookonverents ja kontsert
Kullamaa vallavanem Jüri Ott, õpetaja Lembit Tammsalu ning koguduse juhatuse esimees Margus Jehe tänasid juubelitähtpäeva ettevalmistamisel silma paistnud inimesi, kes said tänukirja ja Liivi Aarma koostatud koguteose «Kullamaa kihelkonna ajaraamat» ning CD 1975. aastal Kullamaa kirikus Hugo Lepnurme mängitud oreliteostega.
Mati Mandel käsitles Kullamaa kihelkonna, eriti selle keskuse, Kullamaa, Koluvere, Maidla piirkonna vanemat ajalugu. Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson tõi kaasa filmi Piibli tõlkimise ja kirjastamise ajaloost Eestis läbi aegade. Samuti tutvustas ta Piibli käsitsi ümberkirjutamist, mida kõigil soovijail oli võimalik ka teha. Tallinna ülikooli professor Liivi Aarma rääkis kihelkonna juubeliks koostatud kogumikust ning selle saamisloost.
Konverentsi järel andis kirikus kontserdi Tallinna Meestelaulu Seltsi Türnpu meeskoor dirigentide Ene ja Tõnu Kangroni juhatusel. Esitusele tulid Lääne-Euroopa ja Eesti autorite nõudlikud kooriteosed. Koori professionaalsus ja kiriku suurepärane akustika andsid aasta ühe parema koorilauluelamuse. Kaastegevad olid Indrek Vau (trompet) ja Tiit Kiik (orel). Trompeti ja oreli kooskõla, eriti Ester Mägi «Canto Sentimentale» esitamisel, oli lausa vapustav.
Päev lõppes õhtupalvuse ja küünalde süütamisega koguduse õpetajate haudadel.
Lembitu Twerdianski,
Kullamaa koguduse liige