Praost Margus Kirja sinodil: asi ehk polegi nii halb, kui mõnikord paistab

Ida-Harju praostkonna sinod Raasikul kulges mõtlikus meeleolus. Harju-Jaani kogudusele oli see pastor loci Jaan Nuga teenimise ajal esimene kord sinodit võõrustada.

Pärast sinodijumalateenistust 1863. aastal valminud Harju-Jaani kirikus, kus jutlustas piiskop Ove Sander, kogunesid sinodilised iga-aastast kevadkoosolekut pidama Raasiku rahvamajja.

Kokkutulnuid oli tervitama tulnud kohalik vallavanem Toomas Teeväli. Ta jagas, et Raasiku kirik on talle väga hingelähedane, ja ütles: „Olen aru saanud, et kirikutel on kodanikele anda rohkem, kui nad oskavad vastu võtta. Kuulun ka ise nende hulka.“

Üheteistkümne kogudusega Ida-Harju praostkond, mida juhib praost Margus Kirja, erineb meie teistest praostkondadest selle poolest, et puudub praostkonnakassa maks ehk praostkonna eelarve ja ka praostkonna nõukogu pole valitud. Ühiste tegemiste rahastamiseks korraldatakse korjandus.

Koguduste tagasivaated 2023. aastale

Sinodit avades tervitas praost peapiiskoppi Urmas Viilmat ja hiljuti ordineeritud piiskoppi Ove Sanderit, kinkides lilled. Pärast sinodikoosoleku rakendamist said koguduste esindajad lühidalt tagasi vaadata 2023. aastale.

Oli muret pühakodade seisukorra pärast. Juuru ja Harju-Jaani kogudusel on näiteks vaja kirikul aknad korda teha. Jõelähtme kogudusele on kirikumõisa hooned väljakutseks. Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask seevastu nimetas, et kinnisvara on neile õnnistuseks:

Mitmed nimetasid, et kirikuskäijate arv on jäänud väiksemaks. Oldi seda meelt, et selles ei saa vaid koroonat süüdistada.

„Pastoraat toob meile inimesi, kes muidu ei käiks. On mitmeid laagreid toimunud, näiteks Kaarli koguduse laagrid.“ Ka tuntakse heameelt, et Kose koguduse segakoor on kasvanud 16liikmeliseks ja puhkpilliorkester on minemas pasunapäevadele Saksamaale. Loksa koguduses alustas oktoobrist õp Ahti Udam uue töölõiguga: toimuvad iganädalased Taizé palvused.

Mitmed nimetasid, et kirikuskäijate arv on jäänud väiksemaks. Oldi seda meelt, et selles ei saa vaid koroonat süüdistada. Randvere koguduses tuntakse muret järelkasvu pärast.

Leeriskäijate arv olla ettearvamatu. Näiteks Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots nimetas, et 2023. aasta kevadel oli ehmatuseks, et kevadleeri ei tulnud keegi, samas kogunes sügisel 15liikmeline grupp ja tänavuses rühmas on koguni kaks vallavanemat.

Praost ja Jõelähtme koguduse õpetaja Kirja jagas rõõmu, et üle pikkade aastate on leeri jõudnud noored: „See on üllatav ja positiivne kogemus, kui tõsiselt mõned uurivad kodus suisa teoloogilisi küsimusi. Viimane kord küsiti kalvinistide arusaama kohta predestinatsioonist,“ jutustas ta ja lisas: „Kui mõnikord tuleb lootusetuse tunne, siis noortega koos istudes on vastupidi. Neil silmad säravad, mul ka säravad. Asi ehk polegi nii halb, kui mõnikord paistab.“ Ka väikeses Tuhala koguduses näib elu edenevat, sest 37 liikmesannetajaga koguduses ristiti mullu 12 ja leeris käis kuus inimest.

Järelkasv on meie väljakutse

Nagu teistelgi sinoditel peegeldas peapiiskop oma ettekandes esmalt kuuldut. Ta jagas Randvere koguduse muret järelkasvu pärast ja kutsus taas juhtorganitesse enam noori valima, et neist noortest saaks luua noortekogu, mis kirikuelus oma sõna sekka ütleks.

„Järelkasv on meie probleem. Statistika toetab seda muret. See on meie väljakutse. Praost ka sedastas, et midagi tuleb teha teisiti üldkiriklikul tasandil ja midagi tuleb teha teisiti kogudustes,“ kõneles peapiiskop ja märkis:

„Olen märganud, et oleme langenud kirikuna faasi, et lepime sellega, et oleme olemas, ja sellest on saanud omamoodi status quo. Lepime, et miski ei muutu ja olukorrast saab normaalsus. See on teatud mõttes enesekaitse. On selge, et kui tahta muutust, siis tuleb midagi teha teisiti. Mida teisiti, seda saab iga kogudus ja ka kirikuvalitsus mõelda.“ Urmas Viilma kutsus üles olema loovad ja kastist välja mõtlema. Ta oli seisukohal, et pühapäevaseid jumalateenistusi ei tohi muuta, aga tuleb pakkuda lisaks muid tegevusi, mis inimesi kõnetaks.

Peapiiskop Viilma: „On selge, et kui tahta muutust, siis tuleb midagi teha teisiti. Mida teisiti, seda saab iga kogudus ja ka kirikuvalitsus mõelda.”

Kirikuvalitsus on võtnud nõuks ka oma koosseisu noorendada. Kirikukogule on peapiiskop pakkunud assessorikandidaatideks 26aastase aktiivse kirikunoore Mattias Haameri laste- ja noortetööd juhtima ja 43aastase Toomas Nigola avalike suhete ja kriisiplaanidega tegelema.

Mõtlikuks tegi matustega seotu. Nimelt tõi ülemkarjane esile, et matuste arvu vähenemine on justkui jäämäe tipp, sest järjest enam maetakse oma lähedasi, eriti urnimatuste puhul, üldse ilma talituseta, ka ei kutsuta nn ilmalikku lugejat.

„Oleme jõudnud huvitavasse olukorda, kus inimesi maetakse nagu loomi ja lemmikloomi nagu inimesi. On ju lemmikloomade kalmistuid jne. Veider maailm on see, kus oleme. Kahest praostkonnast on kõlanud hõige, et tuleb oma matusebüroo luua. Inimene läheb sageli mugavuse teed,“ lausus Viilma.

Kuidas nimetada piiskoppide tööpõlde?

Peapiiskop tutvustas sinodilistele ka kirikukogule esitatud eelnõu nelja piiskopkonna loomiseks. „Meil on tööriistad olemas ehk uued piiskopid. Nüüd peaks olema ka tööpõld, kuhu nad lähevad. Selleks on kolm võimalust. Esimeseks see, mis on viimastel aastatel kehtinud. Piiskoppidel pole mingit konkreetset piirkonda ja nende ülesanded jaotatakse jooksvalt,“ nimetas peapiiskop.

Teise võimalusena on laual, et kirikuvalitsus peapiiskopi ettepanekul määrab konkreetse piiskopi täitma peapiiskopi ülesandeid teatud praostkondades, ja kolmandaks piiskopkondade loomine, mille puhul läheb terve plokk ülesandeid automaatselt piiskopile, mis muidu on peapiiskopi ülesanded. Näiteks õigus ja kohustus vaimulikega tegeleda, õigus visiteerida, lahendada valupunkte jne. Veel on võimalik piiskopkondade korral piiskopi soovil moodustada piiskopkonna nõukogu.

Margus Kirja: „Abipiiskop on see, kes täidab peapiiskopi ülesandeid. Abipiiskopil ei saa olla piiskopkonda, tal saab olla teenimispiirkond.”

Viilma rääkis ka, et kui kirikukogu piiskopkondade moodustamise eelnõu ei toeta, siis ei ole karta, et piiskopid jäävad tööta: „Siis me lihtsalt kirikuvalitsuse otsusega teeme täpselt sedasama, määrame piiskopid praostkondade üle peapiiskopi ülesannetesse piiskopina. Töökorraldus on sama, ainult selle vahega, et me ei tohi seda nimetada piiskopkonnaks. Kuidas me siis seda nimetame? Tööala, territoorium, piirkond?“ Sellega lõpetas peapiiskop oma ettekande.

Margus Kirja palus peapiiskopil selgitada piiskopkondade loomise ideed. Ta tõi esile, et traditsiooniliselt on piiskopkonna piiskop oma territooriumil autonoomne olnud. „Praegusest plaanist loen välja, et meie piiskopid jääksid ikkagi abipiiskoppideks. Abipiiskop on see, kes täidab peapiiskopi ülesandeid. Abipiiskopil ei saa olla piiskopkonda, tal saab olla teenimispiirkond,“ jagas Kirja oma seisukohta, lisades, et toetab autonoomseid piiskopkondi, aga ei saa nõustuda kirikuvalitsuse praeguse plaaniga. Ta leidis ka, et tulevikus võiks olla võimalus, et piiskopkonnale saaks ka alt üles piiskopikandidaate esitada.

Peapiiskop vastas, et Margus Kirja poolt kirjeldatud piiskopkond ei põhine EELK kirikuseadustikul ega põhikirjal. „See põhineb pildil ajaloolistest piiskopkondadest, mis kunagi kuskil on olnud ja täna siiamaani kuskil on. Meie piiskopid ongi seaduse järgi abipiiskopid, mis tähendab, et kõik muud funktsioonid saab peapiiskop neile volitada, välja arvatud otsustamine ordinatsiooni üle.“

Piiskop Sander soovib toetada eelkõige vaimulikke

Sinodi teises pooles sai sõna Jaana Maria Unga, kes jagas infot Taizé Euroopa noorte aastavahetuse kohtumise kohta Tallinnas. Harjumaa kogudustel on suursündmuse ettevalmistustes Tallinna läheduse tõttu oluline roll.

Piiskop Ove Sander tutvustas sinodile, kuidas ta soovib oma piiskopiülesannet täitma hakata. Ta lausus, et soovib edaspidi hakata visitatsioone tegema ja olla eriti vaimulikele toeks: „Soovin eelkõige vaimulikele toeks olla. Kui tulevad piiskopkonnad, siis ka nõukogu moodustada. Soovin kuulata, aidata, mõista, palvetada.“

Piiskop Ove Sander:  „Soovin kuulata, aidata, mõista, palvetada.”

Sinodi viimase ettekande pidas haigestunud õp Avo Üpruse asemel õp Jaan Nuga, kes pani kogudustele südamele, et tuleb läbi mõelda, kuidas erinevates kriisides käituda, ja vastu võtta selged otsused, jagada vastutusalad. Läbi tuleb mõelda nii vaimulik elu kui ka varade saatus.

Peapiiskop Viilma kinnitas, et koguduste kriisiplaanide olemasolu on oluline ja selge peaks ka olema juhtimisvastutus, kui keegi rivist välja langeb. Kindlasti tuleb omavalitsuste ja riigiga koostööd teha. Näiteks kui elanikkonda kutsutakse sõjaohu või looduskatastroofi puhul evakueeruma, ei kutsu me kirikusse palvetama, vaid veename inimesi, et on vaja juhtnööre järgida.

Kätlin Liimets

Vaata ka: Galerii: Ida-Harju sinod Raasikul