Meie kirikumuusikutel on hea hoog sees …

27.-28. oktoobrini Otepääl, Pühajärvel ja Kanepis toimunud kirikumuusikute konverents toetus kolmele märksõnale: EELK Kirikumuusika Liit 30; kirikupäev ja vaimulik laulupäev Viljandis 2024; EELK uus lauluraamat.

Kuidas on osa võtta jumalateenistusest, kui suur kirik on täidetud inimestest, kes laulavad kõvasti ja hästi, sellest sai aimu möödunud nädala reede ennelõunal Otepää Maarja kirikusse jõudnu. Kell 11 toimus seal kirikumuusikute tänavuse konverentsi armulauaga avateenistus.

Muusika on Jumala palsam

Vaimulikena teenisid meie kirikus kirikumuusikatööd kureeriv assessor praost Marko Tiitus, Valga praostkonna praost dr Mart Jaanson, Põltsamaa koguduse õp Markus Haamer ja Laatre koguduse diakon Urmas Koorits. Orelil mängis Anna Humal.

Jutluse pidas praost Mart Jaanson, kes toetudes kirjakohale 1Sm 16:21-23 alustas küsimusest, milleks on muusika loodud. Arutledes erinevate vastusevariantide üle jõudis ta mõtteni, et muusika on nagu Jumala palsam  rõhutud inimhingele – see leevendab ajutise valu, aga päris terveks ei tee.

„Päris terveks teeb aga see palsam siis, kui ta on ühenduses Jumala sõnaga. Sõnaga nii väikse kui suure algustähega,“ toonitas muusikust vaimulik ning lisas, et kui muusikasse pannakse Kristust, jõutakse igavese elu rohuni. „Seepärast on kunst kui Jumala looming oluline, kuid kristlik kunst veelgi olulisem,“ märkis ta.

On küllap üleliignegi nimetada, et teenistuse lauluvalik oli paladest, mis on uue kirikulauluraamatu repertuaaris. Olgu algus-, päeva-, palve-, armulaua ettevalmistus- või lõpulaul – kõigi puhul paitas kõrva värskus ja neid kirikulisena kaasa lauldes võis tunda, kuidas laul kannab ja pühitseb. Lõpulauluks oli valitud koraalikonkursi 2021 eripreemia pälvinud laul „Jumala kojas kõik tööd on head“, mille viisi ja sõnade autor Madis Kanarbik oli ise üks kirikuline.

Muusikatööl läheb hästi

Teenistuslikule osale järgnes juba otseselt algava konverentsiga seonduv, mida juhtis kirikumuusika liidu (KML) juhatuse esimees Tuuliki Jürjo. Kõigepealt kutsus ta tänamiseks ette  aasta kirikumuusiku 2022 Mart Jaansoni, aga seoses KML 30. aastapäevaga oli tänatavate ring oluliselt laiem. Jürjo tänas kaastöölisi ja kaasteelisi, kes on liidu tegevusele kaasa aidanud, ning kutsus neid nimeliselt altari ette tänukirja ja temaatilist meenet vastu võtma.

Assessor Tiitus toonitas oma sõnavõtus, et kui ka meie kirikus on töövaldkondi, mille tase jätab soovida, siis muusikatöö paistab üldkiriklikult silma vaid positiivses võtmes.

„Meie kirikumuusikutel on hea hoog sees,“ kinnitas ta. Ametivennast aasta kirikumuusikut õnnitledes nimetas assessor, et Mart Jaanson  on multitalent, sest valdab võrdses headuses väga erinevaid kompetentse, on kõrgemal tasemel muusik ja teoloog. „Oled alati kõik küsimused põhjalikult läbi mõelnud. Kui ei ole seda jõudnud, siis ka tunnistad. Soovin, et põhjalikkus sinus ei kaoks, vaid süveneks ja et sa leiaks rõõmu oma töös,“ ütles Marko Tiitus kirikuvalitsuse ja iseenda õnnitlusi Mart Jaansonile edasi andes.

Liturgiline mitmekesisus

On hea meel rääkida sellest, mis kõnetab, alustas oma ettekannet „Liturgiline mitmekesisus EELKs“ assessor Marko Tiitus Pühajärve spaahotelli konverentsisaalis. Kõneleja märkis, et liturgia teema on viimastel aastatel rohkem fookuses. Suuresti on see seotud loodava uue lauluraamatuga, mille puhul on väljakutseks küsimus, milline liturgiline kord sellesse trükkida.

Esineja vaatles teemat kolmel tasandil: ajalugu, tänapäev, tulevikuväljavaade. Üldistavalt nimetas ta, et liturgiliste uuenduste loos on „sammu pikkuseks“ umbes sajand: iga saja aasta järel on meie kirikus liturgiliste uuendustega rinda pistetud, kusjuures ajaloolises vaates on oluline printsiip „kelle võim, selle õigus“. Tänast olu kirjeldades, kus erinevates EELK kogudustes kasutatakse erinevaid liturgilisi kordi vägagi mitmetes erinevates kombinatsioonides, toonitas ta, et esmakordselt meie kiriku ajaloos oleme olukorras, kus kirik ei ole suutnud kokku leppida ühtses liturgilises korras ja on legaliseerinud mitu korda.

Tiituse sõnul on kirikus aga valmisolek liikuda ühtse peajumalateenistuse liturgia poole ning see võiks olla sümbioos Agendast (1951) ja Kirikukäsiraamatust (2008). Uus Agenda võiks valmida 2027. aastaks ja jõuda praegu koostatavasse kiriku uude lauluraamatusse.

Kuidas küsida tegevustoetust

Et tänapäeva elu on suuresti projektipõhine, seda teavad isiklike näidete varal paljud. Ka paljud kirikumuusikud, kes oma ideede teostuseks peavad ise rahastuse hankima. Millistest toetusfondidest tegevustoetust küsida ning mida projekti kirjutamisel silmas pidada, nendele küsimustele keskendus Valga praostkonna projektijuhi ametis olev kirikumuusik Miina-Liisa Kuusemaa oma ettekandes. Ta tegi seda nii säravalt ja kaasahaaravalt, et  lisaks sisulisele informatsioonile said kuulajad nauditava elamuse, mida väljendati kestvate ovatsioonidega.

„Projektimaailmas orienteerumine nõuab palju aega,“ toonitas ettekandja ning märkis, et on seotud üle saja taotluse koostamisega aastas, millest umbes 80 ka rahastatakse. Ta innustas kuulajaid projekte kirjutama ning manitses tegevust jätkama ka siis, kui taotlus tagasi lükatakse. „Äraütlemine on ka selle maailma osa,“ nentis Kuusemaa, aga lisas, et põhjalikult koostatud taotlusel on suur eeldus reaalse rahastuseni ka jõuda.

Organistid ja koorijuhid lahku

Teisel päeval saabus hetk, mil organistid lõid koorijuhtidest lahku. Küsimusele, kes millise töötoa valib, oli juba kodus vastus antud. Võib ette kujutada, et mõnelegi kirikumuusikule oli see valik raske, sest paljud on seotud igapäevatöös nii orelil musitseerimisega kui koori juhtimisega.

Organistide töötoa valinutel tuli sõita paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse Kanepi kirikusse, kus Kaisa Kuslapuu andis praktiliste näidete varal ülevaate rahvakoraalide saatmisest orelil ning Tuuliki Jürjo puudutas tulevikuteemade reas olevat rütmiliste laulude saatmist orelil. Ta ütles: „Kui bändi ei ole, aga ilusat laulu tahaks laulda, siis tuleb seda orelil saata, kuigi tegemist ei ole algselt orelisaatega lauluga.  Me ei saa ootama jääda, millal tuleb uus lauluraamat ja juhiseid jagab, me peame ennast ette harima“.

Koorijuhid jätkasid Otepääl. Hääleseadetunni tegi Viviane Kallaste. Suvel toimuva vaimuliku laulupeo laulude õpetamise metoodika tutvustamiseks astus rahva ette peo kunstiline juht Heli Jürgenson ning üksikute laulude juhatajatena Pille Metsson, Sigrid Põld, Kersti Petermann ja Kadi Ritsing.

Pärast külma kirikut sauna sooja

Et konverentsi näol on tegemist meie kirikumuusikute keskel hinnatud sündmusega, sellest kõneles suur osavõtu number. Eesti Kirikule antud intervjuus nimetas Tuuliki Jürjo, et kuna konverents toimus Otepääl, siis arusaadavalt jõudis tänavu kohale rohkem ka Lõuna-Eesti inimesi ning tal oli rõõmus meel paarist „tundmata näost“. „Osavõtjate arv on meil kasvanud. Sel aastal on see eriti hea. Üks asi on konverentsist osavõtjad kirikumuusikud, aga koos meid oli rohkemgi, sest mõned liidu liikmed tulid koos perega, võttes ka lapsed kaasa. Kahjuks jäid mõned registreeritutest haiguse tõttu tulemata. Kokku oli meid kohal umbes 70 inimest liidu 122 liikmest,“ sõnas Jürjo.

Küsimusele, kuivõrd oluline on asukoha valimisel saunamaailma olemasolu, vastas Jürjo: „Et kirikumuusiku elukutsega käib kaasas pidev külmas keskkonnas töötamine, sest paljud kirikud on jahedad või lausa külmad, siis see, et aastakokkutulek toimub spaahotellis ning pärast konverentsipäeva saab osa saunamõnudest, on justkui kingitus ning kindlasti vägagi asjakohane. Viimased aastad oleme tõesti konverentsi kavandades asukohaotsingul seda silmas pidanud.“

Akud taas laetud

Tuuliki Jürjo nõustub küsija oletusega, et tänavust konverentsi sisu kokku panna oli väljakutse: „Eelmise konverentsi järel tegime tagasisideküsitluse. Kui hakkasime juhatusega saabunud ettepanekuid läbi vaatama, nägime, et soovid olid nii head kui ka vajalikud. Oli tõeliselt raske neist midagi maha tõmmata.“ Aga kuidas mahutada kahe päeva kavva KML 30 aastapäeva tähistamine, eeloleva suve vaimuliku laulupeo ja kiriku uue lauluraamatu teema nii, et kirikumuusikutel oleks aega ka omavahel suhelda, see nõudis korraldajatelt meisterlikkust.

Otepäält koduteele asudes väljendas üks ja teine kirikumuusik mõtet, et aastakonverents on taas kord oma põhieesmärgi täitnud – kokkutulnud on saanud uut jaksu kogemuste jagamisest ning ühisest osadusest. Koos musitseerimise, muusikast kõnelemise ja muusika kuulamise järel on hea naasta kodukogudusse, et jätkata oma kutsumuse kohaselt. Teenida Jumalat muusikaga, temalt saadud anniga.

Liina Raudvassar

EELK Kirikumuusika Liit tänab
kaasöölisi, kes tegevusele kaasa aidanud:
Konsistooriumi assessor Marko Tiitus
Konsistooriumi arvutispetsialist Riina Sildvee
Ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja Liina Raudvassar
KMLi juhatuse esimees 1994-1995 Marika Kahar
KMLi juhatuse esimees 1996-2010 Piret Aidulo
KMLi juhatuse esimees 2010-2011 Toomas Mäeväli
KMLi peasekretär 2005-2011 Helika Gustavson-Rätsep
KMLi sekretär 2006-2014 Marelle Siitas
KMLi revisjonikomisjoni esimees Margus Liiv
KMLi esindaja EKEKis Sigrid Põld
Segakoori KOSK peadirigent 1998-2002 Heli Jürgenson
Segakoori KOSK peadirigent Riho Ridbeck
Vokaal- ja instrumentaalsolist Anne Jalakas
Pasunakoorijuht Kahro Kivolo
Helilooja Ülle Reinsoo
Helilooja Mart Jaanson
Aasta kirikumuusik 2022:
Mart Jaanson
Koraalinoodi ja segakoorinoodi „Ma tõstan silmad taeva poole“ valmimisel
toimetuse kolleegium:
Kersti Petermann, Eve Padar, Tuuliki Jürjo, Helika Gustavson-Rätsep
heliloojad:
Mariano Gonzales Campo, Anne Ermast, Helika Gustavson-Rätsep, Mart Jaanson, Tuuliki Jürjo, Sirje Kaasik, Madis Kanarbik, Evelin Kõrvits, Maris Lend, Brita Maripuu, Ülle Reinsoo, Pärtel Toompere