Meieisapalve näitus on Rakveres
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number: 25. detsember 2024 Nr 48 digileht /
Eesti Piibliseltsi poolt koostatud ja üle Eesti rännanud meieisapalve teemaline rändnäitus on kuni kolmekuningapäevani vaadata Rakveres Karmeli baptistikoguduses.
Esimesel advendipühal avati Rakvere Karmeli koguduses Eesti Piibliseltsi näitus „Meie Isa palve läbi ajaloo“.
Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson tutvustas näitust läbi emakeelse piiblitõlke ajaloo ja usuloo. Peasekretäri sõnul on meieisapalve kiriku ajaloos kõige tähtsam juba seetõttu, et selle õpetas meile Jeesus Kristus ise. See ühendab kõiki kirikuid ja on Maarjamaal tuttav juba kaheksa sajandit.
Seega on eestlaste mõttemaailmas meieisapalve osa meie esivanemate pärandist. J. Bärenson tuletas samuti meelde Jeesuse ütlust ülempreesterlikus palves, et Tema rahvas oleks üks (Jh 17:21).
Näitus jääb avatuks 6. jaanuarini.
Tänavu möödub 500 aastat kõige vanemast meieni säilinud eestikeelsest meieisapalve tekstist, mis on leitav Kullamaa käsikirjast. Sellega seoses on Eesti Kirikute Nõukogu kuulutanud tänavuse aasta meieisapalve aastaks.
Eesti Piibliselts koostas teema-aasta puhul näituse, mis annab lühiülevaate palve tõlkimisest eesti keelde. Alustades Kullamaa käsikirjast ja lõpetades esimese eestikeelse piiblitõlkega.
Karmeli koguduse pastor Sven-Joonatan Siibak meenutas näitus avamisel, et suurel neljapäeval toimus üle Eesti erinevates kohtades ühine meieisapalve lugemine.
„Näitus tutvustab meieisapalve kaudu eesti keele arengut ja üldse kogu eesti keele lugu. Laiemalt räägivad need üldse esimestest kirjateostest, mis eesti keeles on ja mis suuresti meie kultuuriruumis on ju kõik usuga seotud,“ lausus Siibak.
2025 on tulemas Eesti raamatu aasta, kui möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 1525 Lübeckis. See küll hävitati täielikult, aga 490 aastat möödub esimesest osaliselt säilinud Wanradti ja Koelli katekismusest, mis anti välja 1535.
Eesti Kirik
