Mõelgem ühiselt, kuidas saame ise noori toetada
/ Autor: Mattias Haamer / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 27. august 2025 Nr 30 /
Eks me kõik ole vahel kuulnud kedagi ütlevat – või isegi ise tundnud –, et EELKs ei toimu lastele ja noortele suurt midagi ning et see töölõik on justkui pidevalt väljasuremise äärel.
Kui aga hakkame asja lähemalt vaatama, selgub, et tegevusi toimub tegelikult küll ja veel – ja ka osalejaid on omajagu.
Näiteks sel suvel toimus Puhjas noortelaager JäPe, kus osales 70 noort ja kus ühiselt arutleti teemal „Taevalikult rikas“. Sügisel tuleb esmakordselt kokku EELK Noortekogu, kuhu on oodata ligi 60 noort enam kui 35 kogudusest.
Seal arutleme ühiselt, mida tähendab noorte jaoks luterlik identiteet. Lisaks toimuvad aastaringselt laste- ja noorteüritused mitmetes kogudustes üle Eesti ning koolitused neile, kes kogudustes noorsootööga tegelevad.
Tegevusi on – küsimus on pigem selles, kas ja kuidas neid võimalusi kasutatakse. Sageli jäävad need kasutamata lihtsal põhjusel: info ei liigu piisavalt hästi. Siin on oluline roll meil kõigil – nii noorsootöö tegijatel, vaimulikul, lastevanematel kui ka vanavanematel.
Ühed peavad infot jagama, teised selle edasi andma ja võimendama. Ka siis, kui enda koguduses parasjagu midagi ei toimu, võib naaberkirikus olla põnevaid ettevõtmisi. Ja alati saab noori kutsuda ka üle-eestilistele üritustele.
Ei tasu jääda ootama, et kõik vajalik sünniks ainult oma koguduse raames – just koostöös teistega saamegi ühiselt pakkuda lastele ja noortele eakohast, tähenduslikku ja kristlikku kasvatust.
Selleks et info oleks paremini kättesaadav, tasub uurida, kas kogudusel on olemas meililist või sotsiaalmeediakanalid, ning nendega liituda. Koguduse töötegijatel on omakorda mõistlik lisaks oma üritustele jagada neis kanalites ka infot ümbruskonnas toimuvate või üle-eestiliste sündmuste kohta.
Soovitatav on postituste ja teadete alguses võimalikult selgelt ära märkida, kellele see sõnum on suunatud – kas näiteks pühapäevakooli lastele, teismelistele, noortele täiskasvanutele või lastevanematele.
Lisaks tasub jälgida Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) sotsiaalmeediakanaleid ning suunata ka oma noori neid jälgima. Parim infoallikas on aga tihti ikkagi pühapäevane jumalateenistus, kus õpetaja jagab teateid, saab otse küsida lisainfot ning vaadata stendil rippuvaid plakateid.
Mõtleme üheskoos, kuidas saame ise noori toetada. Tihti ongi vanemad ja vanavanemad need viimased lülid, kes saavad info lapseni ja nooreni edastada ning julgustada neid osalema üritustel, mis juba toimuvad.
Just sellise toega loome koguduse, kus noored tunnevad, et neid oodatakse ja kaasatakse – et neil on koht, kus kasvada. Lõppude lõpuks on meie ühine vastutus ja võimalus kasvatada ka järgmisi põlvkondi Jumala tundmises.
Mattias Haamer
assessor
