Nii palju päikest!
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 22. märts 2017 Nr 13 /
Kuigi kirikukalendri järgi on paastuaeg, rõõmustan, et mitu kuud tõsist paastumist valguse puudumisest on läbi saanud ja alanud on kevad. Kirjutas ka Marie Under kunagi: „Ei ammu näinud ma nii palju päikest! / Ta voolab tuppa nagu kuldne viin / ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, / ning minu lapse sasipääkest väikest.“
Veebruaris tähistas Tori vald 150. aastapäeva ja kohaliku lehe Kaldad põhjal võib järeldada, et Toris elatakse aktiivset elu ka neil päevil, mil päikest vähe. Nii tegutsevad seal eakate klubi, naisseltsing, mälumängijad, tehakse sporti. Küünlapäeval said lasteaias kokku vanavanemad ja lapselapsed, valla aastapäeva tähistati folklooriõhtuga. Täna aga kogunevad Torisse teatrihuvilised, sest toimub erivajadustega inimeste 10. vabariiklik teatripäev.
Ma ei tea, kas torilased on Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oma kingitust välja pakkunud, aga see ei olegi oluline. Elades iga päev esivanemaid, oma keelt ja kultuuri austades, teevad nad oma elust kingituse. Aasta alguses hakkas sealses lehes ilmuma Vändra koguduse õpetaja Ants Kivilo järjelugu „Meie usk“, kus autor kirjutab: „Õige usk aitab inimesel end ära tunda omaenese kultuuris, teadvustada omaenese juuri, ta räägib meiega vaid meie omas keeles. Usu tuum on tavaliselt aja jooksul välja kujunenud, seda on ritualiseeritud paljude põlvkondade kestel. Oma usk ei ole miski, millest saavad aru vaid vähesed väljavalitud, samal ajal kui ülejäänutele on see vaid mingi abakadabra, mille peale jääb vaid õlgu kehitada.“
Seda äratundmist ja teadvustamist märgib kas või Tori kirik, mida taastati üle kümne aasta ja kuhu kogudus ning kiriku taastajate ühendus kutsub jüripäeval, 23. aprillil vabadusvõitluse mälestusele pühendatud jumalateenistusele igal aastal. Siis on kevad täies jõus ja päike on taevas veel kirkam.
Rita Puidet
