Oskus oodata ja leppida
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 17. detsember 2025 Nr 46 /
Oskuses oodata ei ole midagi endastmõistetavat. Noorpõlves kippusin etteruttavalt ära lugema raamatute lõppusid, millega ma muidu alles poole peal olin, täna vanemaealisena kipun filme igavamate kohtade peal edasi klõpsima, olen üsna kannatamatu puslede kokku panija jne. Õnneks on õpetajaks olemine gümnaasiumis siiski selgeks teinud, et mõne õpilase vaimset avanemist tuleb gümnaasiumis peaaegu kolm aastat oodata ja see arusaam on mul laienenud ka mujale.
Ootamisel on omajagu kõlapinda ka elutarkuses. Näiteks tsiteeritakse Eestiski üsna tihti hiina vanasõna, mis väidab, et kui sul jätkub kannatust piisavalt kaua jõe ääres oodata, siis näed ühel hetkel, kuidas vetevool sinu vaenlase laiba mööda kannab. Advendiajal tundub see siiski pisut süngevõitu tõdemus.
Anton Hansen-Tammsaare loomingu varasemast perioodist on mulle hästi meelde jäänud jutustus „Tähtis päev“. Karjapoiss Juhku saab ootamatult nelipühade ajal vaba päeva, tal on hommikul sellele suured lootused, kuid see päev jääb sündmustest tühjaks, mitte midagi ei juhtu, on vaid ängistav ootus õhtuni, kuni Juhku heidab uutes riietes pettunult magama.
