Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Peresidemed toovad von Dellingshausenid igal aastal Eestisse

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Thomas von Dellingshausen koos abikaasa Verenaga Tartus. Kaido Soom

Juuli lõpus külastas Eestit kuulsast Dellingshausenite suguvõsast pärit Thomas von Dellingshausen koos abikaasa Verenaga.

Thomas von Dellingshauseni vanaisa oli Eestimaa rüütelkonna esimees Eduard von Dellingshausen ja isa oli Ewert von Dellingshausen. Neile kuulus Aaspere mõis. Mõlemad on maetud Haljala kiriku kõrvale.
Thomas Von Dellingshausen on sündinud 1940. a Saksamaal, kuhu tema isa tuli 1918. a, sest oli oht, et Punaarmee ründab Eestit. Isa soovis, et pere oleks turvalises kohas. Huvi Eesti vastu oli Ewert von Dellingshausenil suur, ta käis tudengipõlves Eestis ja tema unistus oli, et ta saaks ka Eestisse maetud.
Oma elulooraamatus kirjeldas ta põhjalikult elu Eestis nii oma lapsepõlves kui ka hilisemate Eesti reiside ajal. Näiteks kirjutas ta, kuidas lapsehoidja näitas talle Tallinna ja rääkis sellest, millised majad olid nende perega seotud. Eduard von Dellingshausen näiteks elas majas, mis kuulub praegu Venemaa saatkonnale (Pikk 19). Sellised lood olid Ewerti jaoks huvitavad. Ta oskas väikse lapsena ka eesti keelt, mida lapsehoidja talle õpetas.
Thomas Von Dellingshauseni abikaasa Verena on samuti Eestiga seotud. Tema on pärit von Wistinghausenite suguvõsast ja tema vend Henning von Wistinghausen oli esimene Saksa suursaadik Tallinnas pärast Eesti taasiseseisvumist (aastatel 1991–1995). Verena isa Rudolf von Wistinghausen oli aastatel 1961–1966 diplomaat Venemaal. Nii et mõlemal abikaasal on perekondlikke sidemeid Ida-Euroopaga ja nad tutvusid Ida-Euroopa ajalugu, üldajalugu ja slavistikat õppides.
Verena von Dellingshauseni esimesed mälestused Eestist pärinevad 1962. aastast, mil pere siin käis. Tollest reisist on meelde jäänud, et KGB jälitas kogu aeg nende perekonda. Meeldiv oli siis see, et paljud eestlased oskasid saksa keelt. Kesklinn oli tühi ja turiste polnud ning mitmed vanalinna majad olid halvas seisukorras. Tänapäeval on tema hinnangul Eestis elustandard peaaegu selline nagu Saksamaal, majad ja teed on heas korras.
Thomas von Dellingshausen oli esimest korda Eestis 1987. aastal perestroika ajal, mil ta viibis siin reisigrupiga. Siis võis korraldada giidiga reise nii Tartusse kui Palmse mõisa. Tänu Lahemaa rahvuspargi juhile Ilmar Epnerile sai Thomas von Dellingshausen külastada salaja ka Aaspere mõisa, kus tema isa oli sündinud, ja see oli tema jaoks eriline kogemus.
Järgmine reis sai teoks juba 1991. aastal. Siis oli võimalik vabalt liikuda ja külastada ka Kudjape kalmistut Kuressaare lähedal, kuhu oli maetud üks Dellingshauseni esiisadest. Seejärel on nad abikaasaga peaaegu igal aastal Eestis käinud. Põhjusi siin viibimiseks on mitmeid: Vainupea lähedal saab ujuda, Tallinnas on ilus arhitektuur. Peapõhjuseks, mis neid Eestisse toob, on muidugi perekondlikud sidemed ja kultuuriväärtuste säilitamise toetamine.
Esimese asjana kogusid nad Saksamaal raha ja annetasid ka oma raha selleks, et teha korda Kindrali kabel Käsmus. Nüüd toetavad nad Haljala kiriku renoveerimist, esmalt katuse remonti. Pool raha selleks tuli Eesti riigilt, teine pool aga Saksamaalt kogutud annetustest. Põranda remondiks pani Eesti riik 40% rahast, ülejäänu tuli jälle Saksamaalt.
Thomas von Dellingshausenile teeb rõõmu, et midagi on korda tehtud ja vana kirikuhoone säilinud. Järgmine projekt, milleks ta raha otsima asub, on Haljala kiriku siseremont.
Kaido Soom