Peterburi eesti kogudus meenutas iseseisvuspüüdlusi

Paastumaarjapäeva, 25. märtsi pärastlõunal kogunes Peterburi Jaani kogudus Maria kirikusse jumalateenistusele, et meenutada siinsete eestlaste iseseisvuspüüdlusi 90 aastat tagasi.

Pärastlõunal võis Peterburi Soome Maria kiriku ees kuulda valjuhäälset eestikeelset vestlust. Siinne eestlaskond kogunes jumalateenistusele. Seekord mitte tavapärasele kord kuus toimuvale jumalateenistusele, vaid pidulikule kiriklikule koosviibimisele, kus meenutati 90 aastat tagasi toimunud sündmusi

Kui Eestile nõuti autonoomiat

Nimelt möödus 25. märtsil just sedajagu aastaid Peterburis, tollase nimega Petrogradis, elanud eestlaste meeleavaldusest, kus nõuti Eestile autonoomiat. Eestlaste jõudu tunnetati tol mälestusväärsel päeval Vene impeeriumi pealinnas tõepoolest: Jaani kiriku juurest mööda Nevski prospekti kuni Tauria paleeni marssis sinimustvalgete lippude lehvides umbes 40 000 eestlast, selleks puhuks kokku kutsutud segakoori juhatas Mihkel Lüdig. Rongkäigus osales tosin puhkpilliorkestrit. Ühelt säilinud lendlehelt võib tuvastada, et eestlased laulsid isamaalisi laule, ka hümni ja marseljeesi.

Kunagistest ajaloodokumentidest selgub, et tänavatel jäänud trammiliiklus seisma ja rahvas vaadanud imestusega meeleavaldusele tulnud rahvahulka, kus andis tooni umbes 10 000 sõdurit – umbes niipalju eesti päritolu mehi teenis tsaari-armees. Meeleavaldusel nõuti Eestile autonoomiat Venemaa koosseisus, iseseisvuse taotlemine tundus toona ehk liigjulge mõttena.

Mälestuste lainel

Eestlaste püüdlusi toetasid Ukraina, Soome, Läti ja Leedu esindajad. Tulemuseks oligi see, et neli päeva hiljem, 28. märtsil 1917 kinnitas Ajutine Valitsus Eestile autonoomiastaatuse. Seda ei õnnestunud saavutada Lätil, Leedul ega Ukrainal.

Sestap olid pühapäevasel jumalateenistusel igati kohased koguduse hooldajaõpetaja Argo Oleski sõnad, et kaugete sündmuste osalejate näol oli tegemist meie riigi iseseisvuse ristivanematega.

Pühapäevase jumalateenistuse tegi erakordseks ka koht – tavapärase Maria kiriku keldrisaali asemel võis kogudus kasutada kirikuruume, liturgiat ja koguduselaulu saatis klaveri asemel orelimuusika. Ka rahvast oli rohkem: ligi 60 liikmeannetajaga Peterburi Jaani kogudusest oli kohal enam kui pool.

Meenutati ka märtsiküüditamise ohvreid ja süüdati mälestusküünlad. Isamaalist meeleolu kandis edasi jumalateenistusele järgnenud kontsert, kus esines Paide tütarlastekoor Thea Paluoja juhatusel.

90 aastat tagasi ilmunud piiterieestlaste ajalehes Pealinna Teataja ilmunud üleskutset tasub aga südamesse võtta tänapäevalgi. Seal seisab: «Tuletame veel kõigile kodanikkudele homset eestlaste meeleavaldust meelde. Ärgu öeldagu, et teil võimalik pole selle jaoks aega kulutada. Ärge öelge: minutagi on inimesi küll.» Loodetavasti oskame siiski ühte hoida ka tänases Eestis.

Lea Jürgenstein
Peterburist

Ajalooallikana on kasutatud Peterburi Teataja erinumbrit 25. märtsist 2002.