Püha Vaimus kuulutatakse evangeeliumi mitmes keeles

Tallinna Püha Vaimu kirikus, kus on eestikeelseid jumalateenistusi peetud juba alates 1531. aastast, saab nüüdsel ajal osaleda õige erinevate keeltega jumalateenistustel, suvehooajal on see aga üks  turistide lemmikpaiku.

Koguduse õpetaja Gustav Peeter Piir ütleb, et Püha Vaimu kirikut võib reformatsiooni hälliks kutsuda küll, ehkki Tallinnas olid esimesed eestikeelsed jutlustajad ka Niguliste ja Oleviste kirikus. Ajalukku põigates märgib Piir, et kui Tallinna Jaani kirik 1867. aastal valmis sai, mindi Püha Vaimust sinna ja kirik jäi kümneks aastaks tühjaks. Peeti ainult raehärrade jumalateenistusi ja vahepeal pidi sinna hoopis õigeusu kirik tulema.
Kuid eestlasi tuli Tallinna üha juurde ja kogudused kasvasid. 1877. a asutasid kaks meest – kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender Püha Vaimu kirikus uue eesti koguduse. Seda loetaksegi Püha Vaimu koguduse sünniaastaks.

Leia sobiv keel
Püha Vaimu põhikoguduse (suurematel teenistustel teenivad Gustav Piiriga koos kõik õpetajad, ka Mårten Andersson Ahvenamaalt) kõrval tegutsevad ka osakogudused: viipekeelne Sakariase (õp Tiiu Hermat), ingliskeelne Püha Timoteuse ja Püha Tiituse (õpetajad Gustav Piir, Sara Bishop, Tuomas Mäkipää Helsingist), lätikeelne Läti Kolmainu (õp  Valdek-Raivo Johanson) ja Lasnamäe Püha Markuse (Kai Petteri Lappalainen). Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus peetakse teenistusi rootsi, soome ja saksa keeles, need on aga omaette kogudused.
Üks Püha Vaimu õpetajatest Eha Kraft peab Peeteli kirikus venekeelseid jumalateenistusi, nende pühapäevakooli lapsed ja leerilapsed käivad Püha Vaimu kirikus. Ülestõusmispühade hilisõhtune jumalateenistus oli kolmekeelne: eesti-, vene- ja ingliskeelne. Sel teenistusel oli ka venekeelne konfirmatsioon. Ingliskeelne leeripüha on nelipühal, eestikeelne oli palmipuudepühal.
Kas keelte ring võiks tulevikus laieneda? Õp Piir seda ei välista. „Tekkimas on nõudlus araabia keele järele – peamiselt on tegu süüria kristlastega. Nemad on küll rohkem õigeusklikud. Oleviste kiriku Maarja kabelis käivad teenistustel koos korealastest vabakoguduse liikmed. Püha Vaimu ingliskeelsetel teenistustel osalevad ka hiinlased ja aafriklased.
Noored, kes mujalt tulevad, integreeruvad põhiliselt eestikeelsesse kogudusse, õpivad eesti keele ära. Eriti puudutab see noori lätlasi. Leedulased on peamiselt katoliiklased, kuid mõned on ingliskeelsetel teenistustel käinud.

Aktiivne kogudus
Oma kogudust iseloomustades ütleb õp Piir: „Meil on tugev lastetöö. Godly Play programm, mis on piiblilugude käsitlemine mängu kaudu, on hästi käivitunud. Siin käiakse ka väljastpoolt kogudust, nt toomkool ja usuteaduse instituut on seda teinud. Hästi läheb meie laste päevahoiul, järgmiseks aastaks on juba järjekord ukse taga. Meie asukoht vanalinnas on paljudele siin töötavatele vanematele väga sobiv. Traditsiooniks on saanud pereteenistuste pidamine. Kogudus teeb ka head muusikatööd.“ Kui vaid ligipääs kirikule parem oleks, on õpetaja mures. Vanalinna südamesse on juurdepääs pea ainult omal jalal.
Algav turismihooaeg toob Püha Vaimu rahvale tööd juurde. „Meile tulevad rühmad, kes on tellinud kontserdi oreli ja lauljaga ning giidiga tuuri. Venekeelsed rühmad on huvitatud oreliga tutvumisest. Kirikus käivad koolid ajaloo- ja kunstitunde pidamas. Päeviti on meil uksed avatud. Kogudusele tähendab see lisatööd ja suveks võtame abitööjõudu lisaks. Probleemiks on taskuvargad, kes peamiselt varastavad turistidelt rahakotte, ka kirikus. See on vanalinnas üldine häda.“
Tiiu Pikkur

Gustav Peeter Piir
Sündinud 20. märtsil 1961 Cokatos USAs
Usuteaduse ja muusikaajaloo/kompositsiooni bakalaureus
Praktilises teoloogias magistrikraad
Ordineeritud 17. aprillil 1988
Teeninud E.E.L.K. Toronto Peetri, EELK Tallinna Toompea Kaarli ja al 1995 Tallinna Püha Vaimu kogudust