Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 05.06.1924
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Eesti Kirik 100, Tulipunktis / Number: 12. juuni 2024 Nr 23 /
Esimest korda ilmub Eesti Kirik topeltnumbrina ehk kaheksal leheküljel. Tegu on nelipühaeelse numbriga. Teiseks oluliseks teemaks on Tartus toimuva V Kirikupäeva ja 400aastase usupuhastuse juubeli tähistamise (17.–20.06.1924) ettevalmistus.
Järgmine lehenumber ilmub erandina esmaspäeval, 16. juunil ehk päev enne suursündmust. Üks nädal jääb ilmselt topeltnumbrite tõttu vahele.
Jeesust ei saa joodikuks pidada
Anonüümne vaimulik mõtisklus esilehel keskendub nelipühale. „Noorte kaskedega ehid sina oma maja. Kas nelipühi Vaimu tuul tegi sind haljaks puuks?“ küsib autor ja kirjutab, et Jumal ei ela üksnes kirikus, vaid igas hoones ja ka neis, mis pole kätega tehtud. „Sinu süda saagu kirikuks“ – kõlab nelipüha sõnum.
Järjejutu „Alkoholiküsimus Uue testamendi valgusel“ 7. osa on jõudnud Uude Testamenti ja püüab vastata küsimusele, kas see „viina tarvitamist jaatab või eitab“. Esmalt vaadeldakse neid kirjakohti, milles juttu „Jeesuse otsekohesest kokkupuutumisest viinaga“.
Kirjas on, et ehkki Jeesuse seisukoht viina suhtes lahku läheb seisukohast, millel karsklased end arvavad olevat, ei saa „ometi Jeesust veel viina joodikuks ja kas või alkoholikeriks pidada ja teda karsklaste vaenlaste hulgas näha“. Järjejutt jõuab veel mainida, et „Jeesuse peaülesanne polnud mitte sotsiaalhügieeniline, milliseks karskuse küsimus tuleb lugeda, vaid tema ülesanne oli inimesi Jumalale lähemale viia“.
Nõuame kategooriliselt maad tagasi
Lehte on koos nootidega jõudnud „Kristlik sõdurilaul“, mille kolmanda salmi sõnad kõlavad uljalt: Eesti kodu julgeks jäägu kõrge kotka tiiva alla. Verevaevast vilja saagu tema vahvast üleval. Tõrju tuuli, tormi tugev Kristus, Kange. Sammu eel! Aita võita, viimne vägev Kaljuvürst Immanuel!
Jätkub ka eelmises lehes alanud riigikogu liikme Anniko kirjutis koguduste maade riigipoolsest ülevõtmisest, mis lõi „suuri laineid meie kogudustes ja kurjus igal pool rahulolematust ja nurinat“ tekitas.
Erinevalt asutava kogu esialgsest otsusest on II Riigikogu kirikut enam toetav ja kogudustele on kindlustatud, et neile jääb üks normaaltalu suurus maad, mis on kuni 50 hektarit. Kirjutaja märgib, et kogudustele on konsistooriumi poolt selleteemalised küsimused saadetud, et teada saada, kas ollakse otsusega rahul. Küsitlusele on vastanud 112 iseseisvat kogudust, kellest 92 „nõuavad kategooriliselt oma senised kogudusemaad täiel suurusel tagasi“, kolm kogudust nõuavad neli normaaltalukohta, viis kogudust kolm normaaltalukohta ja kaks kogudust kaks normaalkohta. Ühe normaalkohaga leppijaid ei olnud vastajate seas.
Erandina mainitakse mõnda linnakogudust (Viljandi Saksa, Pärnu Eliisabeti, Narva-Jõesuu, Valga Peetri ja Valga Luke kogudus), kel maad polnud ja nüüd seda saada soovivad vastavalt otsusele. Kirjutis järgneb.
Õppige Jumalariigi pärast esperantot
Uuesti antakse ülevaade V Kirikupäeva ja usupuhastuse 400aastase juubeli tähistamisest. Loetletakse kõrgeid külalisi, kes on tulemas välismaalt. 17. juuni on jumalateenistuste, kõnede ja pidusöökide päralt, järgneb kolmepäevane tiheda päevakavaga Kirikupäeva töö, kus tegeleti erinevate seaduseelnõude ja muude küsimustega.
Koguduste teadetest jääb silma, et vabadussõjas põlenud Kunda kiriku asemele on vabriku valitsus paljude elanikkude soovil ette võtnud uue kivikiriku ehitada. Tarvidus on suur, kuna jumalateenistusi peetakse ühes vanas vabrikuhoones, kuhu vaid paarsada inimest mahub ja selle läbi Kunda vaimulik elu päris soiku on jäänud.
Huvitav kirjutis kiidab esperanto keelt. Esperanto keel olla haridusega inimestele õpitav kolme kuuga ja teda saab hõlpsasti tarvitada rahvusvahelises kirikutevahelises suhtluses. Katoliku kirik olla juba hulk palve- ja lauluraamatuid tõlkinud ja protestantide hulgas olla Inglismaal 1912. aastal esperantokeelne Uus Testament ilmunud. Vana Testament on ka juba tõlgitud ja osalt trükitud.
Rahvusvahelisel, 1906. aastal Genfis toimunud II Esperanto kongressil peetud ka esperantokeelne jumalateenistus koos jutluse ja lauludega. Artikli autor on innustunud esperanto keele tulevikust ja loodab, et selle kasutuselevõtmine rahvusvahelise keelena lähendab rahvaid ja ka kirikuid, sest tõlkide läbi kõnelemine palju aega kulutab. „Iga laiema silmaringiga kristlane ja kiriklik noor õppigu esperantot. Vaev on väike, tulu võib suur olla. Õppigu enese ja Jumalariigi pärast!“ kõlab üleskutse.
Kätlin Liimets