Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 06.03.1924
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Eesti Kirik 100 / Number: 6. märts 2024 nr 9 digileht /
Sisukord esilehel annab vihje pakutavast: pastori sulest piibliteksti seletus, ülevaade erinevate koguduste elust, lühiuudiseid maailmast ja kodumaalt, mõtteteri arvamusliidritelt, vaimuliku sisuga luuletus. Joonealusena jätkatakse Villem Reimani koolikõne avaldamist.
Sajanditaguse meediaväljaande puhul on kiusatus seda kõrvutada meie kaasaegsega. Mõistagi turritavad esile erinevused, aga üllatuslikul kombel on rohkem põhimõttelist sarnasust. Nii nagu täna, nii ka sada aastat tagasi püüab kirikuleht pakkuda lugejale mitmesugust. Uudised on heas tasakaalus arvamusavaldustega ning sekka proosatekstile tuuakse lugejani ka luulet. Ka (tasuline?) reklaam ja teated on lehte teretulnud.
Jeesus on edumeelne
Pealkirjaga „Keset maailma ja siiski puhtad!“ kirjatöö algab esimesel ja jätkub teisel leheküljel. Põhjaliku arutelu Johannese evangeeliumi kirjakohale (Joh 17,15) teeb õpetaja Arnold Habicht (1878–1964) ja jõuab oma eksegeesiga tõdemuseni, et Jeesuse järel käies ning tema õpetustest juhindudes ei pea ristiinimene „maailmast“ eraklusse tõmbuma, vaid võib piibellikku elu elamiseks ühiskonnas tegev olla.
Viidates aluseks olevale kirjakohale toonitab Habicht, et Jeesus ei soovinud inimeste ühiskonnast eraldumist. Veel seob pastor kristluse leviku kultuursusega: „Jeesus on tänagi ikka veel kõigesuurem kõigi elulaste hulgas. Kuhu ristiusk ka tuli, igalpool oli ta esimene ja kõigetugevam kultuurikandja.“
Aastatel 1910–1933 (lahkus perega Saksamaale) Tartu Pauluse koguduse esimeseks õpetajaks olev Arnold Viktor August Habicht väljendub radikaalselt: „Meil on elus suured ja rasked ülesanded. Jumal nõuab igalt üksikult ristiinimeselt nii sama palju kui ta apostlitelt nõudis. Meie töövõimalusi piirab vaid meie jõud ja meie tahtmine.“
