Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 15.05.1924

Eesti Kiriku esimese aastakäigu 20. numbris on juttu Jeesusest, kes lõhub maha materialismi müürid; Leninist, kes Lääne ja Vene sideme läbi raiunud, Pauluse kiriku suurejoonelistest ehitusplaanidest ja poleemikast teiste kristlike väljaannetega.

Palamuse õpetaja, Tartu praosti A. Westren-Dolli vaimulik mõtisklus esilehel keskendub neile, kes ülestõusnud Issandaga kohtuvad (toetub kirjakohale Jh 21:7) ja kes temas Õnnistegija ära tunnevad.

Esmalt armastava südamega naistele, kelle kõne oli jüngritele „otsekui tühi jutt“; siis Peetrusele, keda vaevas salgamise paine; siis kurvanäolistele Emmause teel kõndijatele ning Toomasele, keda mõistus takistas uskumast, ja viimaks Saulusest Pauluseks saanule, kelle „hinge igatsust“ Issand tundis.

Nende eriilmeliste kohtumiste kaudu on kirjeldatud ka erinevaid võimalusi, kuidas inimesed usuni jõuavad. Nimetatud on neid, kel „armastus põleb õrnas südames“; kel „patt põleb südames piinatulena“; kes „rõhutult käivad elupettumustes“; kes „oma kahtlust silmakirjaks kinni ei kata, kes avalikult tunnistavad, mis usutakistused neile tõusevad, kes ei salga: mu mõistus ei mõista!“.

„Nende ette astub Issand ja lõhub maha kõik materjalismi müürid ja kõrvaldab kõik ebatarkuse takistused, nõnda et kahtleja peab tunnistama: Olen südamega tema külge puutunud!“ võtab Westren-Doll nüansirikkas kirjutamisstiilis oma mõtiskluse kokku.

Tuttavalt kõlav Venemaa retoorika

Rubriigis „Maailma merelt“, mis vahendab tihti poliitilisi teateid, on märgata, et Eestis oli arutluskultuuriga raskusi. Rahaministri Baarsi ametist lahkumise uudises on märgitud, et erakondade vahel olid „teravaloomulised vaielused“, mille käigus sooviti „iga hinnaga oma seisukohta ainuõigeks arvata“.

Loodetakse, et „ehk õõruvad erakonnad pikapeale ometi oma kandid ümmargusemaks“. Et Baars ministriametist 14. mail lahkus, ja lehenumber 15. mail ilmus, siis on Eesti Kirik selle uudise avaldamisega väga operatiivne olnud.

Kommunistlik Venemaa jätkab Eesti Kiriku teatel „oma uue korra vaimselise pinna ühtlustamist“. Ametkondadest ja sõjaväest peavad lahkuma kõik „eriteadlased“, kes kommunistid pole. Ülikoolidesse hakatakse vastu võtma üksnes neid, kel nii isa kui ka vanaisa töölised olnud, ja vene kirjanike (Dostojevski, Tolstoi, Turgenev jne) teoseid, milles „ristiusu ja Jumala mõtted“ sees, kärbitakse.

Ukraina sõja taustal kõlab üsna tuttavalt, et Venemaa retoorikas esines mõte: „Lääne-Euroopa on mädanenud ja et Venemaa uue, tervema kultuuri toob.“ On nimetatud, et „Lenin on selle sideme Vene ja Lääne vahel läbi raiunud, mille Peeter Suur sõlmis“.

Tallinna Pauluse kiriku torn vabadusetorniks

Eelmises lehes ilmunud praostide koosoleku vastukajaks avaldatakse Tallinna Pauluse koguduse kiri kirikuvalitsusele, milles tervitatakse praostide otsust aidata ehitada Pauluse kirik, mis oleks 400aastase usupuhastuse juubeli ja Eesti iseseisvuse saavutamise mälestuseks. Kirjas seisab, et kirik nii või teisiti üles ehitatakse, aga ollakse valmis ka suuremat ja uhkemat ehitama.

Kalkuleeritud on, et maksta võib ta 20 miljonit marka. Oodatakse, et üldkiriklikult kaetakse summast pool. Antakse teada, et kogudus ei kavatse „siiski mitte üle 1000 isteplatsi ehitada“, aga soovitakse „torni peale suurt rõhku panna“. Sest torn, mis saab vabadusetorniks, peab olema ilus ja „uhkelt vaba kodumaa taeva poole vaatama“.

Veel saab lugeda, et Riias Rahvusvaheline Ilmaliit korraldas mai alguses konverentsi sõpruse edendamiseks kirikute kaudu, millest võtsid osa piiskop Kukk, metropoliit Aleksander ning õpetajad Tallmeister, Lattik ja Sommer. Esimest korda on foto all pikem pildi allkiri. Tutvustatakse Narva Aleksandri kirikut ja kogudust.

Noored tulipead ja vaimuliku teovõime

Esmakordne on ka poleemika teiste kristlike väljaannetega. Nimelt on Protestantlises Ilmas ilmunud Tallmeistri artikkel, kus pahandatakse „teravate ütluste“ üle, mis Eesti Kiriku nr 9 Villem Reimani artiklis on leitud. Peatoimetaja Rahamägi pole oma põhjalikus ja värvikas vastuses kitsi:

„Selle sõnaga „noored tulipead“ ei ole mina midagi halba tahtnud ütelda; ei ole see mitte „põhjendamata teravus“. Kristus nimetas kaht jüngrit pikselasteks ja tahtis selle sõnaga tähelepanu juhtida teatud omaduste peale. Seal juures ei pannud Jeesus jüngrid ei halvaks, ei mõistnud neid hukka, ei pidanud neid ka veel ebakõlbeliseks.“

Tallmeistrile heidab ta omakorda ette, et Protestantlises Ilmas on üht konsistooriumi assessorit „nuuskuriks“ nimetatud, ametivendi jälle „laveerijateks ja ebakõlblikeks“.

Teine vastus on õigeusu kuukirjale Uus Elu, kus ilmus õiendus Eesti Kiriku ülestõusmispüha numbrile (nr 5). Seal anti teada, et Tapal luterliku kiriku esindus pidas läbirääkimisi õigeusu kiriku ostmiseks. Uus Elu kirjutab, et üksnes üürimisest olla jutt olnud, läbirääkija olnud 86aastane haigest vanakesest preester ja uudis ilmselt kirjutatud „arusaadava meeleolu sünnitamiseks“.

Toimetus vastab, et uudis põhineb Tapa koguduse nõukogu protokollil ja „et Tapa preester on 86a haige vanake, mida asjaolu „Uus Elu“ ette toob ja sellega vist tahab öelda, et preester otsustamisvõimeline ei ole, siis ei tee see peetud läbirääkimisi olematuks; ka ei olnud ev. luth. koguduse nõukogu kompetents otsustada, kas kohalik preester on teovõimeline“.

Kätlin Liimets

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse