Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 16.06.1924
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Eesti Kirik 100, Tulipunktis / Number: 19. juuni 2024 Nr 24 /
Tegu on usupuhastuse 400. aastapäeva kaheksaleheküljelise erinumbriga, mis ilmus esmaspäeval, 16. juunil ehk päev enne Tartus toimunud pidustusi ja V kirikupäeva (17.–20.06. 1924).
Peaaegu pool erinumbri nr 24/25 mahust puudutab usupuhastuse 400. aastapäeva. „Eesti Evangeeliumi Lutheruse kirik meie maal pühitseb oma 400-aastast juubelit. Aga mitte ainult meie kirikul, vaid tervel Eesti maal ja Eesti rahval on asja seda juubelipüha pühitseda,“ alustab piiskop Jakob Kukk esilehel juubelitervitusega, lisades:
„Meie tänu peab olema juubelitänu, sellepärast peame seda tegema pidulikkudes riietes. Nagu kevade oma ilukuue selga tõmbab tervele loodusele ja õied kui nööbid rinna ette sätendama seab. Meie juubeliehted ei pea aga mitte olema riided ja targad sõnad Jumala ees, vaid selles on minu Isa austatud, et teie palju vilja kannate. Olgu juubelipüha riided kui kevade haljad lehed, olgu sõnad kui õied okstel, aga neljasaja-aastast puud ei ehi lehed, ei õied, vaid vili, püha eluvili …“
Rohkem on vaja „pühi, armastuse tulest kuumaks tehtud isikuid, kes oma kirikut, oma vaimlist ema ainult ei arvusta, või pealiskaudselt temast mööda ei lähe; kellele kiriku küsimus ei ole ainult probleem, koorem; vaid kes rõõmsa uhkusega temas edasi sammuvad.“
Avaldatud on sel puhul lausa kolm luuletust. Esilehel algava ja kaht veergu täitva juubeliks kirjutatud luuletuse „Risti ränd“ autoriks on märgitud L. Raudkepp, kes oli kirikuõpetaja, kooliõpetaja, poliitik ja ka luuletaja. Ühtlasi peatoimetaja Rahamäe sõber ülikooli päevilt. Et kahel luuletusel on märgitud initsiaalid L.R., siis ehk pole liig arvata, et needki sama mehe sulest pärinevad.
Igavest sisu, Jumalat tuua tulevikule!
Peatoimetaja Rahamägi on kirjutanud artikli „Usupuhastuse juubeli puhul 1524–1924“, milles sedastatakse usupuhastuse tuleku tähendus Eesti rahvale. Tähtsaimana on märgitud, et „usupuhastusega tulid esimesed tõsised valgusekiired meie rahva keskele“. Silmas on peetud, et usupuhastus tõi emakeelse pühakirja ja kooli: „ta tõi kindlustatud usu aluse südamele ja vajutas kõigepealt ristiinimesele sisemise vabaduse pitseri otsaesisele.“
