Sõnaviibe sajandi tagant: Eesti Kirik 24.01.1924

Neljanda lehenumbri teemad on mitmekesised: miks inglid Jakobi unenäos redelit kasutasid, ehkki neil tiivad on; kas eeslid viimselpäeval üles tõusevad; 8tunnilise tööpäeva sisse seadmine, pidu piiskop Kuke auks, Laiuse kiriku 500. sünnipäev ja Jeesuse ning Buddha eluloo võrdlus.

Eesti Kiriku esimese aastakäigu neljas number algab nagu varasemadki vaimuliku mõtisklusega. Sel korral on pealkirjaks „Viljakandmisest“ (Jh 15:8) ja pärineb see õpetaja Torrimi sulest. Mis sajandivanuste kirjutiste puhul tihti silma jääb, on maalilised keelekujundid.

Näiteks kirjutab õp Torrim, et üksikisikutel ja rahvastel peab olema „eluotstarb ja siht“, mis on „enam kui ühepäevakärblased aegade kohisevas tuules, enam kui üksiktükid ehk hulkade kuhjad kultuursõnnikut maailma põllule“.

Ja kohe järgneb ilus kujund Jumalast kui igaviku meistrist, kes ajakanga telje ees istub ja üksikisikud ning rahvad saavad lõngaks maitserikka mustri kudumitel, mida Jumala pühad näpud koovad. Kas pole kaunis? Vahest tekib tunne, et neid sajandivanuseid pärle tuleks lausa koguda. Koguda võiks ka vagajutte või on nad ehk naljad, mida selles numbris kaks, teemadeks miks inglid Jakobi unenäos tiibu ei kasutanud ja kiuslik mure, kas eeslid viimselpäeval ikka üles tõusevad (loe väljavõtteid).

Pidustused piiskopi auks

Kui eelmise lehe keskseks teemaks oli piiskop Jakob Kuke hingekarjaseks olemise 25. aastapäeva tähistamise ettevalmistus, siis 24. jaanuari lehes on tagasivaade sündmusele. On uhke lugeda, et juba hommikukoidikul äratas jubilaari Tallinna Kaarli koguduse laulukoor kõlava ja sütitava lauluga ja hiljem kirikus piiskopi tooli ümbritsesid palmid. Tõesti kahju, et fotosid leht sel teemal ei vahenda.

Keskpäeval piiskopi korteris toimunud palvusel osalejate nimekirja silmates kerkib silme ette mitte korter, vaid pigem suur ja pidulik saal – nõnda palju on neid külalisi loetletud. Nende seas on lisaks kirikutegelastele nimetatud ka riigikogu esimeest Jaan Tõnissoni, siseministrit K. Einbundi ja välisministrit dr Fr. Akelit ning on mainitud, et veidi hilinedes jõudis kohale ka riigivanem Konstantin Päts.

Kirik tungil täis

Teiseks kirikuelu sündmuseks, mis on leidnud kajastamist, on Laiuse kiriku 500 aasta juubeli pidustused. Uudise juures leiab ka Laiuse kiriku foto. Kõige hämmastavam on neid vanu kirjeldusi lugedes rahvarohkus.

Kui 30. detsembril 1923 juba tunde enne jumalateenistust voorib rahvast kirikusse ja tund enne algust on kirik „tungil“ (mis kaunis sõna!) täis, nõnda et arvatavasti umbes 3000 kirikulist kohal oli, siis ei suuda tänapäevasest kogemusest muud võrdluseks tuua kui mõnd suuremat sorti kontserti või laata.

Ja mida need inimesed seal kirikupingis oma kohta hoides tegid? Vestlesid? Otsisid kotist võileiva ja tee välja? Tukkusid? Laulsid kirikulaule? Palvetasid? Tõeliselt võluvad on need rännakud sajandi taha! Ja mis veel hämmastavam – jumalateenistus kestis kolm tundi!

Jeesuse ja Buddha eluloo võrdlus

Lehenumbris jätkub Jakob Aunveri järjejutt „Kas Kristus või Buddha“, kus sel korral võrreldakse Jeesuse ja Buddha elulugu. Sarnasusena on ära toodud sündimine ja sellega kaasnenud üleloomulikud sündmused. Ühelt poolt siis Jeesuse sünd Püha Vaimu läbi neitsi Maarjast ja teisalt on kirjeldatud, kuidas Buddha ise taevast valge elevandi kujul emaihusse sisenes, et inimesi päästa. Teine sarnasus on leitud kiusamise lugudes. Jeesust kiusas kurat kõrbes ja ka Siddharthat enne nirvaanani jõudmist kuri Mara. Mõlemaid kolm korda. Rõhutatakse, et kuigi väliseid sarnasusi on, siis „sisemiselt on lahkuminekud ometi suured“.

Erinevusena on tähelepanu juhitud sotsiaalsele positsioonile. Oli ju Jeesus lihtsa puusepa paljulapselise pere liige, Siddhartha aga valitseja poeg, kel millestki puudust ei saanud olla. Ka rõhutatakse, et kui Jeesuse motivatsioon pärineb Jumalalt, siis Buddha „sundisid seda tegema maapealsed tegurid“.

Väljavõtted artiklitest

Vaimulik mõtisklus „Viljakandmisest“ (Jh 15:8). Autor: õpetaja Torrim

„Indiviidumitel ehk üksikisikutel kui ka natsioonidel ehk rahvastel – ja rahvad on üksikisikute kogusummad – on üks püha eluotstarb ja siht. Nemad peavad enam olema kui möödaminevad nähtused, enam kui ühepäevakärblased aegade kohisevas tuules, enam kui üksiktükid ehk hulkade kuhjad kultuursõnnikut maailma põllule. Igaviku meistrile, kes ajakanga telje ees istub, peavad nad olema lõngakesteks ja lõngaks maitserikka mustri kudumitel, mida Jumala pühad näpud toimivad, selle suurepärase mustri jaoks, mis kannab üleajalikku garantiipitsatit: “Jumalariik”.”

Kirikuelu. „Piiskop Jakob Kukk’e 25-e aastase hingekarjaseameti juubeli pühitsemine 18. jaanuaril s. a.“. Autor: W

„Juba hommikukoidul äratas jubilaari Tallinna Kaarli koguduse laulukoor kõlava ja sütitava lauluga. Ja esimesi tervitusi ütles sama koguduse õpetaja A. Sommer.

Kell 12 p. kogusid külalised piiskopi korterisse. Olid ilmunud konsistooriumi liikmed, ka mõned endised, riigikogu esimees J. Tõnisson, siseminister K. Einbund, siseministri abi E. Kübarsepp, välisminister dr Fr. Akel, usuteaduskonna liikmed, praostid, õpetajad, koguduste esitajad, köstrid ja palju teisi külalisi. Hiljem jõudis kohale riigivanem K. Päts.“

„Õhtul kl. 6 oli Kaarli kirikus pidulik jumalateenistus. Kirik oli kaunistatud ja jubilaari tooli ümbritsesid palmid. /–/ Rahvast oli tungil, paljud pidid tagasi minema.“

„Laiuse kiriku 500 a. juubeli pidustused“. Autor: J.W.

„See päev kujunes Laiuse kogudusele ja kui ka kogu ümbruskonnale suureks pidupäevaks. Hoolimata külmast ilmast ja lumesajust hakkas tähend. päeva hommikul vara juba rahvast kiriku voolama, et ruumipuudusel mitte välja jääda. Pidulik jumalateenistus pidi algama kell ½ 11, kuid juba tund aega varem oli ruumikas kirik rahvast tungil täis ja uusi kirikulisi tuli järjest juurde. Isegi naaberkihelkondadest, nagu Tormast, Palamuselt ja Maarja-Magdaleenast oli rahvast Laiusele sõitnud. Umbkaudu arvates oli rahvast koos üle 3000, mis ligi poole osa Laiuse koguduse liigete arvust välja teeb.“

Rubriik „Maailma merelt“ Eestis. Autor: Vaatleja

„Riigi ja omavalitsuse ametnikkude juures sünnitab ärevust asjaolu, et valitsus neile 1. veebruarist alates 8tunnilise tööpäeva 6,5 tunni asemel ette on kirjutanud. Ka on selles uues korralduses 1,5 tunniline lõunavaheaeg ette nähtud, nii et ka pealelõunat tuleb töötada. Sel puhul saadetakse valitsusele protestikirju. Neis on nii mõndagi vastaspõhjust, mis tõsisemat laadi, kuid õige vähe kaaluv on küll see väide, et teadusemeeste arvamise järele olevat 6tunniline tööaeg vaimlise töö ülimmääraks. Selle kantselei „vaimlise“ töö suuruse kohta võib küll kahtlust tekkida. Palju õigem oleks öelda, et väsimus kantseleides nimelt istumistöö pahedest ja ehk silmanägemise pingutamisest tuleb, – seks oleks just tarviski vaheaja liikumist ja vaheldust. Loodame, et sellest küsimusest rahuldavalt üle saadakse, sest tööd nõuab maa, tööd tahavad ju ka ametnikud teha.“

Rubriik „Seda ja teist“

„Inglite tiivad. Mõned usupilkajad küsisid õpetajalt, miks inglid Jakobi unenäos redelid mööda taeva läksid, kuna neil ometi tiivad olid. Õpetaja kostis, inglid olevat natuke varemalt ühe surema hulga ususalgajaid põrgusse viinud ja sellejuures oma tiivu põletanud.“

„Kas eeslid üles tõusevad? Ühes seltskonnas viibis ohvitser, kes vana elatanud õpetajale kõiksugu kavalaid küsimusi ette pani. Ta pani enesele prilli ette ja ütles: „Öelge meile, õpetajahärra, kas viimselpäeval eeslid ka üles tõusevad?“ Õpetaja vastas: „Kas eeslid üles tõusevad, ei või ma paraku öelda, kuid kindel on, et nad prillisid siis küll enam ei kanna.““

Kätlin Liimets