Tasub teada 4. osa – Õnnistuse teel pühitsuse poole
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Hingehoid, Järjejutt / Number: 15. september 2004 Nr 33 /
Kui keegi küsib: «Kas sa oled täna ennast ristimärgiga õnnistanud?», siis mida sa vastad? Küsimus on põhjendatud, sest Martin Luther ütleb katekismuse hommiku- ja õhtupalve õpetuses: Kui sa hommikul sängist tõused, õnnista ennast püha ristimärgiga … Kui sa õhtul magama heidad, õnnista ennast püha ristimärgiga…
Õnnistamine või pühitsemine?
Eestis ei ole veel selgeks räägitud nende sõnade tähendus ja erinevus.
Pühitsema kohta üteldakse, et pühitsetav eraldatakse, lahutatakse Jumalale ja pühitsetu saab seega erilise tähenduse ja miks ka mitte väe. Sellest võiks teha järelduse, et õnnistama on nõrgema tähendusega.
Ometi kasutatakse mõlemat nimetust paralleelselt. Vaimulikku ametisse pühitsema, õnnistama. Olen kuulnud koguduse peale õnnistama, nõnda tõlgitakse võõrsõna introduktsioon. Selle kõrvale asetame õnnista ennast ristimärgiga.
Pühitsema ja õnnistama vahet võiks esialgu tõlgitseda sedasi, et piiskop pühitseb vaimulikku ametisse, kuna ta on vaimulikult kõrgemal positsioonil. Ent pühitsetakse luteri kiriku agenda järgi kirikut, surnuaeda, koolimaja, elumaja. Ka kirikule nurgakivi panek on arvatud pühitsemiste alla. Samas räägitakse maja või kodu õnnistamisest. Siis veel mälestusmärkide, hauasammaste, lippude jm õnnistamised ja pühitsemised. Pühitsetakse ja õnnistatakse elusat ja elutut.
Peame nõustuma, et puudub selge pruuk ja arusaamine, kuidas ütelda. Tähtis on toimingu sisu ja tähendus. Sellepärast räägiksin ristimärgist.
Ristimärgist
Iga õnnistamise või pühitsemise juurde kuulub tingimata ristimärk. Ristimärgi tegemise tava on erinev. Õhtumaa kiriklikus traditsioonis tehakse ristimärk suunaga ülevalt alla ja siis vasakult õlalt paremale, hommikumaa omas aga ülevalt alla ja paremalt vasakule. Me luterlased kasutame õhtumaa tava.
Ristimärgi tegemisel kujutatakse Jeesuse Kristuse risti, seega tuletatakse meelde, et Jeesus on meie eest surnud ja nõnda meid Jumalaga lepitanud. Rist on lepitusmärk. Risti ette lüües tunnistame teistele inimestel, et neil ei ole tarvis meid karta. Siis on see usaldatavuse märk.
Pühitsuse märk
Kuid see on ka pühitsuse märk. Mitte ainult sellepärast, et see kuulub õnnistamise või pühitsemise juurde ja on traditsioon.
Mida sa mõtled, kui teed endale ristimärgi? Võib-olla tehakse seda automaatselt ega mõtelda midagi. Nii ei peaks see olema. Sellepärast selgitan, et ristimärki tehes palutakse: Jumal, pühitse mu mõistus, süda ja käed tööks. Usklik inimene pühitseb ennast. Tal on see õigus endale meelde tuletada, et Jeesus on ütelnud: Ja mina pühitsen iseennast nende eest, et nemadki oleksid pühitsetud tõe sees. (Jh 17:19) Seda kinnitab meile ristimärk. See ei ole väline komme, sest ristimärk seob inimese mõtted, kui ta seda kasutab.
Peetrus (1Pt 2:16) tuletab meelde Jumala ütlust Iisraeli rahvale: Pühitsege siis endid ja olge pühad, sest mina olen püha! (3Ms 11:44) Jeesuse Kristuse ristisurma ja ülestõusmise järel on tema järelkäijatel õigus seda meelde tuletada ka ristimärgi kaudu.
Kaitsemärk
Ristimärk on ka kaitsemärk. Mäletan aega, kui olin koolipoiss ja ema mind Tartus Pauluse kirikumajast, mis oli meie kodu, hommikul teele saatis, siis oli nii julgustav tagasi vaadata. Ema seisis uksel ja tegi mulle ristimärgi järele. Ta usaldas mind Jeesuse kaitse alla.
Miks ei peaks sa kasutama võimalust kaitsta oma lähedasi? Sa saadad nad teele, tööle, kooli, eksamile või kuhu nad iganes lähevad või mis neid ees ootab. Lapsed õpivad selle ära, et neid julgustatakse ja vaatavad rõõmsalt tagasi.
Kui sul kedagi ei ole, kes sulle ristimärki teele järele teeks, siis tohid ju ometi seda ise teha endale. Sest teele minnes, tundmatule vastu astudes, vajad sa kaitset ja julgustust, ükskõik, kas lähed jalgsi või ratastel.
Osaduse märk
On olemas palveosadus ja ristimärgi osadus. Koos on suur hulk ristiinimesi ja kui nad palve lõpul või jumalateenistuse lõpuõnnistuse järel õnnistavad end ristimärgiga, siis tunnetad äkitselt eriliselt head Issanda lähedalolekut.
Ristimärk peaks just meile olema eriti lähedane, sest nimetame end juba väga vanast ajast ristiinimesteks ja ristirahvaks ja meie usk on ristiusk. Sellepärast kasuta julgesti pühitsusmärki, et osadus Issandaga võiks kasvada ja väljapoolegi tuntavaks saada.
Eenok Haamer