Tulipunktis on meieisapalve

Käesoleva aasta teemaks on Eesti Kirikute Nõukogu valinud meieisapalve, mille tähtsustamiseks soovitatakse liikmeskirikutel leida loovaid viise.

„Meie mõte hakkas liikuma, kui kuulsime meieisapalve kooslugemise projektist, mida korraldajad käisid meile tutvustamas. Otsustasime, et sooviksime igati aidata omalt poolt kaasa, et see väga vajalik algatus leiaks jõulise teostuse,“ räägib Eesti Kirikule antud telefonivestluses EKNi täitevsekretär  Vilver Oras. Ta märgib, et käesoleval aastal tähistab kirikute nõukogu ka oma asutamise 35. aastapäeva: „Meil on hea meel, et seda pisut ümaramat aastapäeva saame tähistada just sellesisulise teema-aastaga. Meieisapalve ühendab ju kõiki kristlasi ja kõiki EKNi liikmeskirikuid,“ räägib Oras ja lisab, et nõukogu on kutsunud kogudusi ja kirikuid üles leidma loomingulisi viise, kuidas meieisapalvet kohapeal esile tõsta ja propageerida.

Iga kirikujuht saab sõna

Täitevsekretäri sõnul tuleb jaanuaris trükist käesoleva aasta seinakalender „EKN 35“, mille sisuline ülesehitud tuginebki meieisapalve teemale. „Jaanuaris on trükitud palve terviktekst ja sealt alates saab iga liikmeskiriku juht võimaluse ühte lõiku meieisapalvest kommenteerida, jagada oma mõtteid seotult just selle kirjakohaga,“ tutvustab ta õige pea huvilisteni jõudvat kalendrit.

Vilver Oras vahendab, et EKNil on teema-aasta märksõna võimestamiseks mitmeid ideid. Olulisem on aga signaal kogudustele – püüdke leida häid mõtteid, kuidas meieisapalve senisest nähtavam oleks.

Jeesus ise õpetas

Tallinna piiskopliku toomkoguduse diakon René Paats räägib: „See oli möödunud suvel, kui Nõmme baptistikoguduse pastor Veiko Võsu mulle ideest rääkis ja ma kohe sellega kaasa läksin. Justkui oleks elekter südamest läbi läinud – olin koheselt vaimustuses ning valmis panustama.“ Mõte meeldis ka EKNi presidendile peapiiskop Urmas Viimale, kellele nad oma projekti sisu avasid.

„Tiim on meil suurem. Käime kord nädalas koos. Püüame armastustööna projekti vedada ning kaasata huvitatuid. Meie eesmärk on ambitsioonikas, ent mitte suurushullustus – meieisapalve peab mitte ainult tuttavaks saama, vaid südamesse jõudma kõigile inimestele. See on visioon, mille nimel me tegutseme,“ märgib Paats ja annab aru aste-astmelt kulgevast ettevõtmisest.

Loodud on koduleht www.meieisapalve.ee, mis koondab kogu informatsiooni. Lehte täiendatakse. Selle vahendusel saavad kõik huvilised osa suurel neljapäeval, 28. märtsil meieisapalve kooslugemisest. Kodulehte vahendatakse sel päeval varem filmitud palvus. „Detaile ma hetkel ei soovi avada, sest üht-teist on praegu veel kokkuleppimise faasis. Me soovime eelinfo korrastada veebruari alguseks, mil asume seda väga erinevate meediakanalite kaudu ka kommunikeerima,“ selgitab René Paats.

„Oluliseks osaks on nn mõjuisikutega – erinevate eluvaldkondade esindajad, kes on avalikkuses tuntud ja tunnustatud – lühivideod, milles nad saavad vahendada oma mõtteid, mis on seotud meieisapalvega. Oleme kaasanud ka noorte kristlaste seast eestkõnelejaid, kes kõnetaks noori, et ka 13–16aastased saaksid endale mõistetavas keeles kuulda meieisapalvest,“ räägib Paats ja lisab, et projekti töörühmal on suur innukus teha endast olenev, et Jeesuse enda õpetatud palve jõuaks kõikide inimesteni.

Pater noster

Meieisapalve on Jeesus evangeeliumite järgi ise sõnastanud, õpetades huvilistele, kuidas palvetada. Tegemist on igal juhul kristlikus kirikus kõige varasematest aegadest alates väga tähtsal kohal oleva tekstiga. Kahes evangeeliumis – Mt 6:9–13 ja Lk 11:1–4 – kirja pandud ja ilmselt juba algkristluses liturgilise tekstina kasutuses olnud palvet on teoloogid palju uurinud. Jääb mulje, et iga Uue Testamendi uurija keskendub sellele. Üles on jäänud mitmed küsimused. Näiteks, kumb on autentne, kas lühemas sõnastuses palve Luuka või pikem Matteuse järgi.

Põhjust on oletada, et ka Eesti alal on meieisapalvet loetud ammusest ajast. Esimene kirjalik tunnistus on säilinud 1535. aastast Kullamaa katekismuse näol. Palve olulisusele viitab kirjalike allikate hulk.

On tore keelelooline pärimus, mida ladina keele õpetajad armastavad huumori võtmes tuua esimestes tundides. Näitena sellest, kuidas võõras keel võib ennast koduseks teha läbi väga käänuliste tuletusteede. Eesti ala ristiusustamise järel loeti kirikutes meieisapalvet ladina keeles, mis talurahvale oli mõistetavalt arusaamatu. Pater noster (meie Isa – ladina keeles) kõlas maarahvale suuresti kui üks lõputu paterdamine, mistõttu juurdunud komme nimetada pühapäeval kirikus käimist paterdamiseks. Ja eesti keel sai tänini elus oleva tegusõna!   

Liina Raudvassar

Meieisapalve kooslugemine
Toimub üle-eestilises vormis 28. märtsil algusega kell 11.45
Eesmärgiks on viia meieisapalve iga inimeseni
Teavituskampaania tarbeks rakendatakse erinevaid meediakanaleid
Sõnumi edastamiseks kaasatakse avalikkusele tuntud erinevate eluvaldkondade mõjuisikuid
Korraldusmeeskonda kuuluvad Veikko Võsu, René Paats, Siret Seppel, Vaido Palmik, Reet Pärgmäe
Koduleht: www.meieisapalve.ee
Projekti võimendab Eesti Kirikute Nõukogu, kes on valinud kalendriaasta 2024 meieisapalve teema-aastaks