Ühekülgsuse tulemused
/ Autor: Juune Holvandus / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 24. aprill 2013 Nr 19 /
Eesti hokisportlaste ebaväärikas käitumine välismaal tekitab tülgastust. Aga püüdkem mõtelda asja üle isiklikult samastumata – ikkagi meie hokipoisid! – ja analüüsigem, kus on sellise tulemi algus, kuhu on külvatud seeme.
Tublid mängumehed, oma ala professionaalid, aga inimestena kuidagi vastupidi – mitte professionaalid ja vist isegi mitte mängumehed, pigem fantaasiavaesed. Ei oska viinaga ümber käia, ei lõdvestuda, suhtuvad tarbijalikult teise inimesse (antud juhul vastassugupoolde) ega hooli, mida arvab neist avalikkus, seesama, kelle au eest (?) nad ju väljas on.
Tänapäeva profisport oleks lihtsalt ülihea õppematerjal, saamaks teada: selleks, et omal alal tippu jõuda, tuleb tohutult paljust loobuda. Isegi nii paljust, et see viib inimlikud väärtused liiga tugevasti alla nulli.
Mitte ainult spordis, vaid ka muudel elualadel on probleemid sarnased, ei jõuagi palju muuga kursis ega mitmekülgne olla, sest kogu aeg peab omal alal pingutama. Meeletu paigaljooks arvestatavate nimistus püsimise nimel jätkub nõrkemiseni selle arvelt, et hakkavad kannatama muud, hoopis laiema kandepinnaga väärtused – ma mõtlen eeskätt kõlbelisi.
Paralleelselt proffimisega tuleb püsida veel esteetiline, st ka väliselt «söödav». Kaunis juukselõikus ja maitsekas triibutamine ühes saleduse ja firmarõivastega ei oma aga kahjuks mingit mõju eetikale ehk sellele, kuidas inimene elusituatsioonides käituda oskab. See kõik algab koolist.
Kui inimene tugeva ja pikaajalise eneseületamise järel taastumiseks peab loomastuma, siis on selle mõte küsitava väärtusega. Ehk siis – sealtmaalt, kus ühekülgsus, olgu või professionaalsuses, võtab nii suuri mõõtmeid, kaotab ühiskond oma liikme puhul midagi üliolulist, karta on, et raskesti korvatavat.
Juune Holvandus
