Ühendatud põlvkonnad
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 12. september 2018 Nr 37 /
Nii võiks see vähemalt olla. Kui lastetöö – pühapäevakool ja mudilasringid – ka annab tunnistust koguduse elujõust, siis kõnekaimaks näiteks elu jätkusuutlikkusest on pilt jumalateenistuselt, kus vaimulikus osaduses on eluõhtule jõudnu kõrvuti lasteaiaealisega. Kirikusse mahuvad eri põlvkonnad. Innukusse jagada koguduslikud tegevused eapõhiselt olen ikka suhtunud ebalevalt. Muidugi on hea saata laps, kes ei jaksa kaua ühel kohal isuda, teenistuse ajaks eakohasemaks tegevuseks pühapäevakooli, aga vähemalt mõned korrad võiks ta olla ema-isa või vanaema-vanaisa käekõrval peateenistusel. Kriitikale, et laps selles eas ei saa asjast aru, vastanud juba usuisa Luther vastuküsimisega, et aga kas sina, täiskasvanu, siis saad aru.
Pühapäeval oli vanavanemate päev. Kuigi tegemist ei ole kirikliku pühaga, vaid riikliku tähtpäevaga, on paljud kirikuinimesed teinud selle tähistamisest südameasja. Eesotsas peapiiskop Viilmaga, kes sotsiaalmeedias jagas oma esivanemate lugu. Kui vananevast ühiskonnast ja sellega seotud riskiteguritest kõneldakse Eestis palju, siis hoopis vähem avatakse vaatekohta, mis seostub seenioride elutarkusega. „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!“ (3Ms 19:32), on Piiblis kirjutatu olnud sajandeid ristirahva jalale lambiks.
Möödunud nädalal kinoekraanidele jõudnud film preester Vello Salost portreteerib auväärsesse ikka jõudnud jumalasulast ning toob muu hulgas esile tema mõtted vanadusest.
Kuigi vanavanemate päeval (erinevalt emade- või isadepäevast) just suuri kõnesid ei peetud, tundub, et teemapäev muutub aastast aastasse inimestele üha omasemaks. Rõõm oli kuulda, et mõneski koguduses kutsuti sel puhul kirikusse ekstra kolme põlvkonna esindajaid ning leiti võimalusi esivanematele austuse avaldamiseks.
Liina Raudvassar
