Üks küsimus

Eile lõppes Poolas Krakówis Luterliku Maailmaliidu (LML) 13. assamblee, millest EELK delegaatidena võtsid osa õpetajad Triin Käpp ja Robert Bunder ning Igor Ahmedov. Jätkame meie delegaatide eelmises lehenumbris alustatud küsitlemist.

Mida võtad kaasa LMLi assambleelt?

Triin Käpp: Paratamatult ma pidevalt võrdlesin Tallinnas toimunud Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) assambleega (EKK assamblee „Loome tulevikku Jumala õnnistusel“ toimus Tallinnas 14.–20. juunini 2023. – Toim.). Kui EKK rikkus on erinevad konfessioonid Euroopas, siis LMLile annavad värvi luterlased üle kogu maailma.
Suurimad elamused tekivad alati läbi kohtumiste, olgu need siis ametlikud või isiklikud. Avajutlus Suriname pastorilt, kes rõhutas, et Jumal ei ole meie maailma hüljanud – vastupidi, me teenime Jumalat, kes ei karda meie haavatavust, meie nõrkust, meie haprust. Maailma suurim ja kasvav luterlik kirik on Etioopias kirik Mekane Yesus ja nende märksõna on holistiline lähenemine – hing, vaim ja ihu, inimene tervikuna peab olema hoitud.
Või siis lood Aafrikast, kus naistele on küll võimaldatud ordinatsioon, kuid tiibu kärbitakse läbi selle, et ei võimaldata ristida, laulatada, armulauda jagada. Kas nukuordinatsioon? Tundub nii.
Ja õhtul pubis vestlus noorega, kes kaalub oma elu siduda muslimiga – kuidas üles ehitada ühine elu, mis teenib Jumalat läbi erinevate traditsioonide. Lõpetuseks armulaud – see imeilus ühine osadus, mis on lootuseks ja ootuseks ka oikumeenilisel maastikul. Jagada oleks veel palju, aga selleks on vaja koos kohvi juua – nii et kohtumisteni!

Robert Bunder: Arvan, et üheks kõige olulisemaks teemaks LMLi assambleel oli nii-öelda holistiline misjon ehk inimese terviklik teenimine. Ühest küljest on oluline Kristuse sõnaline kuulutamine, teisalt aga ka inimese füüsiline teenimine, mõlemad kokku moodustavad holistilise ehk tervikliku käsitluse misjonist. Kuna LMLi kuuluvad väga erinevad kirikud Lõuna-Ameerikast Aasiani, siis on holistilisel misjonil väljakutsed erinevates kontekstides. Igal pool tuleb aga tähelepanu pöörata sellele, kuidas me saaksime kuulutada ristilöödud ja ülestõusnud Kristust ja teenida ligimest tema muredes.
EELK delegaadina üritasin edasi anda meie kiriklikku konteksti ja neid muresid, mis puudutavad meie kuulutus- ja teenimistööd (sekulariseerumine, noorte võõrandumine kirikust jne).
Assambleel vastu võetud otsuste puhul olen rahul, et LMLi presidendiks valiti taanlane Henrik Stubkjær. Tema visioon LMList oli tasakaalukas ja viljakas. Koos hoida erinevaid kirikuid ei ole lihtne ülesanne, kuid usun, et Stubkjær saab sellega hästi hakkama. Erinevatest kontekstidest pärit eri kirikud panevad oma rõhuasetustega paratamatult proovile LMLi toimimise. Stubkjær tundub olevat aga õige inimene LMLi koos hoidma. Õnnistust ja jõudu talle!