Väike katekismus vajab kaasajastamist

Mõeldes Martin Lutheri väikesele katekismusele tekib mul väga vastakaid tundeid.

Ühest küljest hindan seda raamatut meie maailma mõjutajana. Aastal 1529 trükitud katekismus on mõjutanud meie kultuuriruumi rohkem, kui oskame arvata. Kui paljud põlvkonnad on selle raamatu abil õppinud elama eetilist ja moraalset elu! Kui paljud erinevate aegade inimesed on selle raamatukese abil mõistnud usu kõige olulisemaid tõdesid!
Teisalt ei kasuta ma seda raamatut mitte kunagi leerikoolis, sest minu hinnangul on tegu lootusetult vananenud tekstiga. Muidugi võib nüüd väita vastu, et Piibel on veel vanem ja kui katekismus ei sobi tänapäeva, siis ilmselt ammugi mitte Piibel.
Samas on need raamatud väga erinevate eesmärkidega kirjutatud. Piibel on Jumala sõna, mis on kirja pandud selleks, et inimene võiks kuulda seda raamatut lugedes Jumala kõnetust. Katekismus on aga Jumala sõna tõlgendus 16. sajandi inimese jaoks.

Ei kõneta tänapäeva inimest
Sissejuhatavas kõnes kirjutab Luther: „Lihtinimene ei tea kristlikust õpetusest üldse mitte midagi, seda eriti maal, ning kahjuks on ka paljud pastorid oskamatud ja võimetud õpetust jagama.“ Nagu sellest lausest lähtub, oli inimeste hariduslik tase toona hoopis teistsugune, kui on tänapäeval, ja neile tuli kõige lihtsamad usulised tõed lihtlausetega selgeks õpetada. Inimese roll oli pähe õppida tekst ja seda pastorile korrata. Heal juhul sai ta ka sellest aru.
Ka tänapäeva inimene ei tea sageli usust just palju, kuid on tänu haritusele võimeline mõtlema ja analüüsima. Kui kirik läheneb nüüdisaja inimesele, siis peaks ta lähenema temale kui arutlevale ja arukale indiviidile.
Viiesaja aasta jooksul on maailm muutunud ja arenenud ning ilma kõrghariduseta inimene ei tohi koguduse eest vaimulikuna vastutada. Suur osa kirikus Jumala sõna kuulavatest inimestest on samuti kõrgharidusega ning lühikesed ja lihtsad laused ei paku neile midagi. Nad soovivad arutleda ja mõista.
Lisaks kõigele muule on maailm nende 500 aasta jooksul tohutult palju muutunud. Näiteks kümnenda käsu (Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, teenijat, kariloomi ega midagi, mis tema oma on) seletus „Me peame Jumalat kartma ja armastama, nii et me ei meelitaks, ei võtaks ega ahvatleks oma ligimeselt ära tema naist, teenijaskonda või kariloomi, vaid nõuaksime neilt, et nad jääksid sinna ja teeksid, mis on nende kohus“ on lootusetult vananenud.
Selles suhtutakse naisesse kui mehe omandisse, räägitakse teenijaskonnast ja kariloomadest. Samuti oli toona võõras individualism: tänapäeval ei allu inimene enam nii lihtsalt nõudmistele, vaid ootab põhjendusi ja seletusi. Ma ei näe siin haakumist tänapäeva inimesega. Kui Luther seletas käsku oma aja kontekstis, siis peaksime meie leidma tee, kuidas kõnetada praegusaja inimest meie aja kontekstis. Mõned kirikud, nagu näiteks meie põhjanaabritel, on ka selle nimel vaeva näinud.

Soome kiriku hea eeskuju
Soome luterlik kirik võttis 1999. aastal kirikukogu otsusega vastu uue katekismuse, mis püüab Lutheri traditsiooni järgides tuua katekismuse traditsiooni tänapäeva maailma. Kümnendat käsku seletab see katekismus nõnda: „Jumala loodud maailma kuulub muudki kui materiaalne varandus. Meie elus on olulised inimesed, kellega elame ja teeme tööd. Iga inimese elul on eesmärk ja ülesanne. See täitub nendes oludes, kus elame. Meil tuleb kaitsta ja toetada kõike ligimese ellu kuuluvat. Järgides Jumala tahet, kasutades oma analüüsivõimet ja asetudes ligimese rolli, leiame jätkuvalt uusi võimalusi teha head. Leidlik armastus suudab kõigis olukordades teenida.“
Selline kümnenda käsu seletus paneb tänapäeva inimese mõtlema ja tegema oma valikuid, mis lähtuvad Jumala sõnast. Samas on Soome kiriku katekismuses väikses kirjas ära toodud ka ajalooline Lutheri tekst, mis annab ajaloohuvilisele võimaluse vaadata, kuidas seda käsku reformatsiooniajal mõisteti.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et katekismus on väärtuslik raamat, mis on mõjutanud ajalugu ja kiriku õpetust. Sellisena on ta hindamatu. Kuid katekismus ei ole kirjutatud tänapäeva inimesele ja meie ülesanne oleks tuua need katekismuse üllad põhimõtted tänapäevases keeles ja tänapäevases mõttemustris nüüdisaja inimeseni. Ilmselt just seda asuks Luther praeguses Eestis tegema. Ja juhul kui meil pole võimalust kirjutada oma katekismust, siis äkki aitaks Soome kiriku katekismuse eesti keelde tõlkimisestki.
Kaido Soom