Vanaduse kiituseks
/ Autor: Evi Sepp / Rubriik: Portreelood / Number: 25. juuni 2015 Nr 28 /
Maikuus saatsime kirikust taevasesse koju koguduse vanima liikme Jekaterina Kalme (1915–2015), sada eluaastat oleks täitunud juunis.
Kadri matusel luges õpetaja Tõnu Linnasmäe 2Tm 4:7, see eakas õde võitles tõesti head usuvõitlust ja säilitas usu surmani. Ta oli sündinud Ingerimaal Peterburi lähistel taluinimeste paljulapselises peres, kaotanud nelja-aastaselt isa. Sõja ajal tegi väikese tütrega kaasa kõik selle rahva vintsutused: tulek Eestisse, saatmine Soome, sealt Venemaale. Tagasitulek Eestisse, kus tuttav keel ja oma luteri kirik. Kindla usuga oli Kadri ema, nad olid siin ühed ustavamad kirikulised.
Tuli teine abielu ja kaksikute sünd, kuid laste kasvatamine jäi Kadri õlule. Ta töötas majandites lüpsjana ja põllutöölisena. Kümmekond aastat tagasi murdis kukkumise tagajärjel luu. Liikumine jäi nii viletsaks, et tuli asuda elama Aravete hooldekodusse. Pühade ajal peab Ambla kirik hooldekodus teenistusi. Rõõm on olnud seal osaleda ja nii sain ka Kadriga tuttavaks.
Viimases kodus olid Kadri tähtsamateks kaaslasteks soomekeelne Piibel ja kõrvaklappidega raadio, kust ta soomekeelseid jumalateenistusi kuulas. Ei oska ette kujutada, et ta oleks rääkinud tühja juttu või puhketoas seebikat vaadanud.
Matusekõnes tuletas õpetaja meelde, kuidas Kadri usk veel proovile pandi, kui tema toakaaslaseks sattus Jehoova tunnistaja. Oleme enamasti kõik nendega kokku puutunud ja olnud vabad valikus, kaua nendega suhelda. Kadri pidi tema survet üsna kaua taluma ja kinnitama, et usu vahetus ei tule kõne alla. Lõpuks paigutati ähvardaja remondi ajal teise tuppa.
Mats Traadi «Harala elulugusid» lugedes kahtlesin, kas tõesti on nii palju ebaõnnestunud elusid. Aga maal elades näeb lähemalt, kui palju siingi on kaootilist pereelu, töötust, õnnetusi, enesetappusid. Kadri lihtne töökas elu ja sirgjooneline usk on toiminud ning temast jääb maa peale arvukas ja tegus suguvõsa.
Ei tea ühtegi inimest, kellele oli nii tähtis, et lastest saaks ristiinimesed. Kadri vaatas laste pilte ja muretses reaalselt, kui mõni väike oli veel ristimata. Paar aastat tagasi oli tal õnn ratastoolis kaasa elada ühele ristimisele Ambla kirikus.
Kadri elu ja surm pani mõtlema, miks kunagi ei öelda uhkusega, et meil on koguduses palju vanu inimesi. Ostsin kord Logose poest raamatuid ja postkaarte. Raamatud endale ja kaardid vanadele koguduse liikmetele sünnipäevaks – kiriku arvele. Lisasin, et ustavamad maksjad on kirikus vanad, aga noored oskavad raha rohkem raisata. Et las läheb see pisku vanadele tagasi. Kui hakkasin poest väljuma, tuli noorepoolne teenindaja mulle uksele järele ja kallistas.
Olen ka oma koguduses kuulnud, et vanad inimesed on rumalad ja koledad. Hea soovitus: vaadake neid vaimusilmadega.
Evi Sepp
