Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Veni, Creator Spiritus, mentes tuorum visita

/ Autor: / Rubriik: Kultuurielamus / Number:  /

„Tule, Looja vaim, ja kinnita igaüht meist oma armuga, kõiki oma lapsi külasta, kogu loodut heldelt õnnista.“ Nende sõnadega algab kuulsusrikka helilooja Gustav Mahleri (1860–1911) kaheksas sümfoonia, mida esitati kolmel järjestikusel päeval (7., 8. ja 9. septembril) Estonia kontserdisaalis. Sümfoonia esimese osa tekst pärineb Mainzi peapiiskopilt Hrabamus Mauruselt, kes selle poeemi kirjutas 850. aastal ladina keeles. Teose teise osa tekstiks oli Mahler valinud Goethe „Fausti“ lõpustseeni kui ideaalse ilmaliku vaste katoliku hümnile. Kaks osa on omavahel muusikaliselt tervikuks ühendatud.
Loomulikult omandasid need vaimsed tekstid erilise tähenduse, kui nad suubusid võrratult kaunisse muusikasse oma meeleoluvaheldusega, ülevuse ja dramatismiga. Erilist tähelepanu ja austust väärib kontserdi teostuse erakordselt kõrge tase, mille tagasid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, segakoor Latvia, kammerkoor Voces Tallinn, Rahvusooper Estonia poistekoor ja Tartu Poistekoor.
Muusikaelamuse viis täiuseni kaheksa rahvusvaheliselt tuntud solisti esinemine. Olgu siinkohal nimetatud enam kui kolmeoktavilise hääleulatusega ülemaailmselt tunnustatud sopran Laura Aikin, sopran Forooz Razavi, metsosopran Marie Seidler, tenor Alec Carlson, bariton Mathias Hausmann ja meie armastatud kuulsused Kai Rüütel-Pajula, Elina Nechayeva ja Ain Anger.
Oli liigutav, kui sümfoonia viimastele helidele järgnes saalis täelik vaikus mõtiskluseks, et siis spontaanselt püsti tõusta ja avaldada kauakestvat ovatsiooni ligemale 350-le koorilauljale, sajale sümfooniaorkestri liikmele, solistidele ning eriti selle muusikaelu suursündmuse arhitektile ja dirigendile maestro Neeme Järvile. Oli loomulik, et taolist elamust võttis rahvas vastu suure vaimustusega.
Lisaks muusikalisele elamusele oli meeldiv kogeda, et eesti rahva seas on palju väga andekaid muusikuid ja et eesti rahvas on nii muusika- kui ka vaimse elu lembeline. Kõik kolm kontserti toimusid täissaalile. Tunnustust väärib ka see, et kontserdi kavalehes oli esitatud nii ladina- kui ka saksakeelsete tekstide tõlked eesti keeles (tõlkijad vastavalt Rein Õunapuu ja August Sang).

Hubert Kahn