Me saame vanaks ühel hommikul
/ Autor: Vallo Kepp / Rubriik: Kultuurielamus, Looming / Number: 21. veebruar 2024 Nr 7 /
Raimond Kolk 8.02.1924–3.11.1992
Nüüd ma juba aiman, miks just hommikul saadakse vanaks, kui voodist tõusmine on probleem, kui ühe ropsuga püsti kargamisel peab pea ringi käimise ohus ettevaatlik olema ja hommikuti kipub su karkass nigisema-nagisema. Õhtuks on mured klaarunud, et järgmisel hommikul otsast alata.
Ilulugemine Võrumaa sügistaeva all
Raimondiga oli hea ja lihtne koos olla nagu ka Kangroga. Nende inimlik suurus oli lihtsalt niivõrd kõikehõlmav ning kõikemõistev. Kui ma palusin Kolgal Võrumaal kaamerasse lugeda ta kõige tähtsama luuletuse, vaatas ta mulle küsivalt otsa, kui ulatasin meil Eestis välja antud „Ütsiku tähe“ (1989) paberiribast järjehoidjaga luuletuse „Usun lillede närtsimise sisse“ kohal ning kui ta selle koha avas, valgus lai naeratus üle näo koos fraasiga „Nojaa, muidugi, muidugi!“. Vaatas veelkord otsa, veendumaks, kas kaamera ikka käib, ja asus lugema. Luuletuse lõpuridadeni „Valsk vanamoor põrandaid küürib, / üks teine noorpaar ju üürib / me elatud hoone, mis vaba.“ jõudes koukis taskust pastaka ja kirjutas luuletuse alla: „Loetud Sarus 11/10 91“ ning signeeris hoogsalt allkirjaga ja ulatas raamatu tagasi.
