Jah, tahan Jumala abiga

Nii kinnitas õpetaja Kaido Petermann Pae palvekojas jumalateenistusel 13. juunil, kui Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir ja Eha Kraft ta Lasnamäe abikoguduse õpetajaks seadsid.

Pae palvekoda on üks armas koht, kuhu kogunevad Lasnamäe kristlased jumalasõna kuulama. Aga armsaks teevad selle paiga ennekõike inimesed. Viimasel kolmel aastal on seal leeritunde ja jumalateenistusi pidanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Eha Kraft. Nüüd on kogudusel päris oma õpetaja, Kaido Petermann.

Koguduse loomise juures olnud misjonär Kirsti Malmi kirjutab oma blogis: „Pandeemia kogunemispiirangute tõttu koosnes teenistusel kohalviibijate hulk lisaks oma kogudusetuumikule vaid Kaido perekonnast. Abikaasa Kersti rakendati kohe oreli taha, kuna meie oma organist jäi ootamatult haigeks. Noored Kristofer, Katariina ja Karoliine Petermann rõõmustasid meid Palveränduri lauluga.“

Nagu puuga pähe

Ei ole muidugi keegi pudrunuiaga pähe saanud, ent jalgpalli armastav vastne koguduseõpetaja meenutab Youtube’i üles laetud videol üht Euroopa klubide jalgpallivõistlust, mille lõpu eel ta põlvili laskus ja palvetas, paludes võitu lemmikvõistkonnale. Ta ütleb end tutvustavas videos, et võit tuli ja ta oleks siis nagu puuga pähe saanud, sest see tundus uskumatu ja ületas tema arusaama. Seda enam, et kasvas ta üles kristliku kasvatuseta.

Suur mõju Kaido kujunemisele oli aga Kaarli kirikul, kus ta hakkas kirikute avanemisel 90ndate alul kontsertidel käima. Talle tundus, et „tema vaim lendas laeni välja“ ja Kristus vaatas freskol just teda ning tekkis soov end talle avada. Kaido hakkas jumalateenistustel käima ja läks leerigi. Toonane kirikumees Jaak Aus kutsus ta endale paariliseks. Ja nii see kõik läks.

Aasta hiljem läks ta õppima usuteaduse instituuti ja käis korra kuus sessioonidel. Ta sai Kose kogudusse praktikale, ent õpetajaks kandideerimiseks polnud siis veel piisavalt haridust. Õpetaja õigused anti talle 7. oktoobril 1997.

Pastorisärk eraldusmärkidega

Kaido teab sõjaväest ja politseiteenistusest kõike või vähemalt paljut. Huvist sõjaväekaplani eriala vastu läks Petermann kaplanite orientatsioonikursustele. Aasta oli siis 1998. Kirikuleheski ilmusid siis vastavasisulised kuulutused. Kaidost sai üksik-vahipataljoni esimene kaplan. Psühholoogist erineb kaplan tunduvalt, kandes vormi, omades auastet, hoides pihisaladust, läbides sõjaväelase baasõppe, loetleb vaimulik.

Ta ütleb, et kaplan kannab eraldusmärkidega pastorisärki, on kogu aeg väeosa juures ja staabis väeosa nõustaja vaimulikes ülesannetes. Aeg-ajalt tuli tal vaimulikuna abielu sõlmida, sisustada ajateenijate aega näiteks jõulude ajal, osaleda väljaõppes. Kaplanid käivad ka rahuvalvemissioonidel – Kaidogi viibis 2001 missioonil Bosnias. Ta ütleb, et Genfi konventsiooni järgi kuuluvad kaplanid kaitse alla ja missioonil relvaga ei osale, ent võis enesekaitseks püstolit kanda. 

Kaitseväes teenis ta seitse ja pool aastat, siis piirivalves, kuni viimane politseiga ühendati – kõik kokku umbes 16 aastat. Ta ütleb, et hingehoiutööd on selle aja jooksul tulnud palju teha. Nüüd koguduseõpetajana on märksõnadeks hoolimine, armastus ja omavaheline osadus, et tekiks baas, millelt edasi minna. Edendada palvetamist, ehitada iseennast ja kogudust.

Oluliseks peab ta isiklikku eeskuju ja suure visioonina, mille poole pürgida, peab Lasnamäe koguduse iseseisvumist ja teenimisel liitmist Pirita linnaosaga. Ta ütleb, et on 19 aastat abielus kirikumuusik Kersti Petermanniga ja üheskoos on nad püüdnud luua kodus kristliku mõjuvälja, milles lapsi kasvatada. Neil on regulaarsed söögipalved, vahel laulavad nad koos ja ta ise loeb iga päev Piiblit. „Lapsi ei saa sundusega kuskile suruda, neil võib vastupidiselt tõrge tekkida,“ sõnab ta. Ja naerab, et lapsed kutsuvad teda eelajalooliseks meloniks, kinnitades, et huumorimeel on iga inimese jaoks oluline.  

Allikas: https://www.youtube.com/results?sp=mAEB&search_query=kaido+petermann.

Rita Puidet