Pastor Lipp kirjutas ajast pärast 1910. aastat
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudised / Number: 8. november 2017 Nr 44 /
Liina Raudvassar
Nõo Püha Laurentsiuse kirikus esitleti 28. oktoobril siinse koguduse legendaarse õpetaja Martin Lipu (1854–1923) mälestusteraamatu teist osa, mis annab haarava ülevaate ühe perekonna ja koguduse, aga ka terve rahva loost kümmekonna murrangulise aasta lõikes.
Esitlusel esitas Nõo koguduse meesansambel eesti heliloojate loomingut. Ühiselt lauldi püsti seistes Martin Lipu ja Enn Võrgu „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga …“.
Tervitades kirikusse jõudnuid tuletas õp praost Mart Jaanson meelde, et Martin Lipu mälestuste esimene osa ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Nõo koguduse ühistööna 2013. aastal. Tema sõnul polnud sugugi kindel, kas ja millal jõuab trükimusta käsikirja teine osa, mis asub Eesti Rahvusarhiivis Tallinnas. „Tänu Jumalale leidis Nõo kogudus selleks võimaluse ja nüüd on nelja aasta pikkuse töö tulemus lugejate ette jõudnud,“ jagas vaimulik rõõmu, kiites eriti koguduse liikmeid, abikaasasid Mare ja Madis Kanarbikku.
„Mälestusteraamatu teine osa väärib tähelepanu ennekõike ajalooallikana, kuid mitte ainult. See on ka hingekosutuslik lugemine neile, kellele läheb korda eesti rahva ja Eesti riigi püsimajäämine ning kristliku usu säilimine meie rahva hulgas,“ sõnas praost Jaanson ja selgitab, et olles kursis päevapoliitikaga elas Lipp innukalt kaasa oma rahva iseseisvuspüüdlustele ning võttis teravalt sõna sotsiaalse ebaõigluse ja moraali teemal.
Jaanson toonitas, et sarnaselt esimese raamatuga on ka teine osa sündinud paljude inimeste koostöös. Praost tänas panustajaid nimeliselt.
„Mis aeg see oli, millest Martin Lipp kirjutab,“ alustas küsimusega ajaloolane Ago Pajur, kes tõdes, et kuigi 13 aastat – 1910–1922 – pole pikk aeg, on see meie rahva loos väga oluline.
Veel võtsid esitlusel sõna Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, kujunduse autor Ivi Piibeleht, riigiarhivaar Priit Pirsko, Jüri Trei Eesti Lipu Seltsist ja toimetuse meeskonna nimel Madis Kanarbik.
Liina Raudvassar
