Võru Katariina kiriku uuendamine algas tagauksest

Kell oli pool seitse varahommikul, kui talgupäevajärgsel hommikul Mart Mikk ja Mirjam Männamaa mootorratastele istusid ning Tallinnast 250 km kaugusele Võrru sõitma asusid.

Oli karge hommik. Laeva kandis tundnud sõitjad, et külm poeb ihule ligi. Tartu Lõunakeskuse juures tehti peatus, kus pealinnast alustanutega liitusid Alar Kohv Karksi-Nuiast ja Martin Aeltermann Elvast.
Kell 10 kogunes Katariina kiriku Seminari tänava poolse külje juurde hulgake inimesi. Puhusid pasunad, peeti kõnesid ja õpetaja Andres Mäevere lausus pühitsussõnad. Võru linna ühe vanima hoone – pühakoja – tagumine uks oli läbinud restaureerimiskuuri ja oma kohal tagasi.
Pärast tervituste ja tänusõnade jagamist, kui ukselukk Saaremaa Seppade valmistatud võtmega lahti oli keeratud, saime asjaosalistega koguduse pastoraadis kaetud laua taga juttu ajada. Seppade töö eest maksis linnavalitsus.

Kultuuriobjektide toetuseks
Võru kirikul on vanust 221 aastat. Rõuge ja Põlva kihelkonna piirile keisrinna Katariina II ajal 1784. aastal asutatud linnast üheksa aastat vähem. Auväärses eas varaklassitsistlik baroki sugemetega kirik on küll ajale hästi vastu pannud, aga aeg-ajalt korrastamist vajanud. Kümmekond aastat tagasi võtnud koguduse juhatuse liige Hasso Ploomipuu ja tema sõber Arnold Unt üles mõtte kiriku tagaukse restaureerimisest. Mõttest tookord tegudeni ei jõutud. Mõte püsis.
Kuni eelmisel aastal otsis Kuningas Arthuri Fondi poolt kokku kutsutud Kultuurne Motobande koos Võru linnapea Anti Allasega kultuuriobjekti, mida rahaliselt toetada. Kaalumisel oli teisigi variante peale kirikuukse, aga leiti sel olevat suurim avalikkuse huvi. Mart Mikk selgitas, et nende eesmärk on kultuuriobjektide rahalise toetamise läbi juhtida ka neile tähelepanu. Valiku langetamisel on oluline, et see puudutaks nii kohalikke kui ka laiemat üldsust ja oleks Kultuurse Motobande liikmeilegi oluline.
Alates 1997. aastast on Kuningas Arthuri Fondi heategevusürituste Kuningas Arthuri Gala ning Kultuurne Motobande tulemusena toetatud erinevaid eesti kultuuriga seotud objekte ühtekokku enam kui 70 000 euroga, ütles fondi esimees Mart Mikk.
Selle suve projekt on Muhumaal Väinamere uisule «Moonland» (ajaloolise laeva koopia) grootpurje muretsemine. Puri olevat juba Soomes õmblemisel. Mart Mikk meenutab kõiki heategevusprojekte, mida fond on ligi paari­kümne aasta jooksul toetanud. Aga nimetan siin vaid mõnda, et anda ülevaadet tegevuse laiahaardelisusest: Peterburi Jaani kiriku sepisväravad, Gustav Ernesaksale kuulunud esemete tagasiostmine kollektsionääridelt, Eesti Tare Krimmis, huule- ja suulaelõhega laste uuringu­aparaadi ostmine, Kassaris Rudolf Tobiase majamuuseumi üheksa akna restaureerimine.
Fond on korraldanud kultuuriobjektide toetuseks kümme Kuningas Arthuri Gala heategevuskontserti; üks neist oli ka aastal 2002 Narva kiriku ülesehitamise toetuseks. Aga kontsertide korraldamise puhul võib rahaline kasutegur üsna nullilähedane olla, sest esinejad saavad oma honorari ja kulutused tuleb teha reklaamile.

Ilus vana uks sai oma kohale
Kui eelmisel aastal Kultuurne Motobande alustas oma 7. heategevuslikku motorännakut Lätti ja Leetu, tehti vahepeatus lastekaitsepäeval Võru kesklinnas, kus anti kogupereüritusel tunniajane tasuta kontsert. Esinejate hulgas olid Jaagup Kreem, Triinu Taul, Ago Anderson, Tõnu Kark, Martin Aeltermann, Mart Mikk, Elmar Liitmaa, Tanel Talve, Danel Pandre, Kait Lukka, Siim Rikker ja paljud teised. Sõitjad maksid kõik oma kulud ise, kultuurisõbralike sponsorite annetatud 3360 eurot läks kirikuukse restaureerimiseks. Pärast kontserti jagasid kultuurielust tuntud mootorratturid lastele autogrammidega helkurveste.
Mart Mikk selgitab, et Kultuurne Motobande on Kuningas Arthuri Fondi korraldatud heategevuslik motorännak, milles osalevad tuntud pop-, rokk- ja pärimusmuusikud, sümfoonikud, näitlejad ning disainerid, kelle ühiseks hobiks on motomatkamine.
Võru linna väidetavalt vanima tammepuust ukse restaureeris ja paigaldas Meelis Maidla Põlvast, ukse värviuuringu tegi ja ukse toonid valis Aigar Needo (AS Kurmik) koos Võru muinsuskaitseinspektori Kersti Siimuga. Restaureerimise käik on jäädvustatud fotodele ja filmile. Meelis Maidla sõnul sobib talle, kui saab üksi rahulikult töö kallal nokitseda. Protsess kestis üheksa kuud. Kuigi tamm on väga vastupidav, tuli paarisaja aasta vanusel uksel alumised osad vahetada. Värvitoon valiti kiriku ehitusajale sobiv ja segati toona kasutatud materjalidest.

Kiriku remont läheb edasi
Linnapea Anti Allas rõõmustab, et linna üks kesksemaid sümboleid luterlaste Katariina kirik on saamas uut hingamist. Sel aastal toetas riik pühakodade programmist kirikukatuse vahetust 60 000 euroga. Õpetaja Mäevere sõnul on Kurmiko firma mehed töödega alustanud. Täielikult vahetatakse välja kiriku Koidula tänava poolne katus.
28. aprillil käisid kirikus talgutöödel Parksepa kooli lapsed, kes ehitusmeestele teatud mõttes objekti ette valmistasid. Lapsed puhastasid katusealust sinna aastatega kogunenud sodist, tuvisõnnikust, isegi metallijäätmetest. Õpetaja sõnul on koolilapsed varemgi olnud abiks kiriku korrastamisel.
Et Võru linnal puudub avar keskväljak, on nüüd asutud seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seda rajama just kiriku kõrvale. Maha tuleb võtta ka osa kõrghaljastust. Aga ürikudki räägivad, et 18. sajandil, kui kirik ehitati, siis just arhitektuurilise dominandina turuväljaku äärde. Ja linnapea teab öelda, et paar sajandit tagasi sai kiriku taga asuva, nüüdseks küll korduvalt ümber ehitatud kirikumõisa peatrepilt otse Tamula järveni vaadata.
Linnavalitsus on kogudusega koos asutamas sihtasutust ja loomas fondi raha kogumiseks, et linlaste ühisel toetusel kirik lõplikult korda teha.
Sirje Semm

Võru Katariina kirik
Ehitatud aastail 1788–1792.
Sisse õnnistatud 24. juulil 1793.
Kiriku nimipühak on Katariina Aleksandriast.
Oreli on ehitanud 1913. a kolm venda: Tannil, Juhan ja Jakob Kriisa.

Pildigalerii: