Armastuse jüngri õpetused

Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. Sest kõik, mis on maailmas – lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus –, ei ole Isast, vaid maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.

Johannese 1. kiri 2:15–17

Kui hakkame Piiblis lehekülgede järjekorras apostel Johannese teoseid lugema, jõuame armastuse teemal tema pikas rõõmusõnumiraamatus esmalt väikese evangeeliumini: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et oleks tal igavene elu.“ (Jh 3:16) See on rõõmusõnum igasse ilmakaarde – kogu maailmas saavad inimesed kogeda ja tunnistada Jumala armastust, kui nad võtavad Tema armastuse usus vastu.

Johannese kirjades loeme enamasti üleskutseid ja innustusi armastamiseks, kuid seal tuleb ette ka negatiivseid ja keelavaid lauseid armastuse kohta. Tänases epistlis ei luba Johannes meil armastada maailma. Ta hoiatab maailmast pärinevate silmahimu, lihahimu ja elukõrkuse eest. Siinkohal kätkeb mõiste „maailm“ endas kõike nähtavat ja kaduvat, mida meie ihu ja meeled võivad ihkama hakata, millele võime liigselt lootma jääda ja kus hakkaksime oma varaga hooplema, kelkima, uhkeldama, võimutsema. Ning see armastus meid ei aita.

Johannese kuulutatud väike evangeelium võtab aga alati kokku terve Piibli. Ta juhib meid positiivse rõõmuga lugema kogu Pühakirja. Mitte üksnes Jumal ei armasta meid, vaid meiegi armastame Teda. Ning maailma me ei armasta. Me armastame küll maailma samamoodi nagu Jumal ise – armastame igat inimest maailmas ja armastame igaühele Jumala armastust kuulutada, soovimata kedagi seejuures diskrimineerida.

Kuid me ei armasta maailma, nii nagu Johannes meile täna oma kirjas õpetab. Me armastame Jumalat. See on palju kergem. Maailma armastada on väga raske koorem, see on lõputu ja otsatu vaev. Jumalat armastada on ainult üks armastus. Maailma armastusi on nii palju.

Siis saaks maailmas armastada igasuguseid töid, siis saaks armastada igasuguseid harrastusi, saaks armastada lõbustusi. Siis saaks maailmas armastada maju ja maid, armastada varandusi, kortereid, põlde, metsi. Siis saaks armastada ühte autot ja teist autot, saaks armastada ühte pangaarvet ja teist pangaarvet, saaks armastada aktsiaid, väärtpabereid, saaks armastada kullavaru. Kui sa oled midagi nendest saanud, siis on see hea – see toetab sinu elu, sinu päevi, sinu teekäiku.

Kuid ükskord ei aita need sul enam edasi astuda. Siis tuleb neist lahti lasta, et need ei muutuks sulle raskeks armastuse koormaks. Need varandused ja hüved ja askeldused tahaksid sind küll armastada ahnelt ja sind endasse neelata. Kuid need maailma imetlused kaovad. Ja sind endasse neelates viivad need maailma imetlused sindki kaduvusse.

Igavesti saab järele jääda Jumal ja Jumala tahtmine. Võib-olla need maailma asjadki aitavad sul jääda alles igaveseks, siis kui sa nende asjadega täidad Jumala tahet ja tema apostli õpetust. Tänasel pühapäeval õpetab Johannes veel oma kirjas: „See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.“ (1Jh 4:21)

Oma venda, oma ligimest saad teenida maailma asjadega. Ja ligimest saad armastada maailma asjadega. Oma vennale neid maailma hüvesid jagades leiad igavest püsi, sest su ligimesel on lootust püsida igavesti. Kuid sedagi ei pea sa raskelt tegema. Ei pea ligimest armastama meeleheitlikult maiste kaduvate kinkide, või külakosti, toetuste või annetustega.

Asjatute, tühiste või hiilgavate asiste andide asemel on sinu ligimesele sageli palju enam toeks sinu seltsimine, sinu toetav, julgustav, rõõmustav sõna, sinu palge paistus. Sest ka ligimese käes lähevad nähtavad asjad kord kaduvikku. Kuid me saame kinkida ligimesele igavesti jäävat Issanda armastust, väikese evangeeliumi kuulutust, palve- ja õnnistussõnu. Oma venna ja õega koos saame leida igavest õndsust.

Leidkem armastus, mis toob meile tõeliselt rõõmu, mis ei ole lõputult koormav ja ometigi kestab ning hoiab meid igavesti.      

Arvo Lasting

Helme koguduse õpetaja