Vikerkaar kui igavese lepingu tähis

Ja Jumal ütles: «Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel! Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart, siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks! Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel kõiges maa peal olevas lihas!»
1Ms 9:12–16 (Piibliseltsi väljaanne 1968)

Veeuputuse järgne vikerkaar on Vanas Testamendis kui jõulutäht ja Kolgata rist Uues Testamendis sarnaneb sellega. Kuulus Vana Testamendi sisu ja sõnastuse selgitaja Franz Delitsch, kes koos Tartu ülikooli Vana Testamendi uurija Friedrich Johann Kieliga koostas Vana Testamendi tekstide kohta suurteose, mis on ikka pärast 150 aastat kasutusel, kirjutas vikerkaare teksti kohta: «Kuna see tõuseb päikese valguse toimest pilvedes oleva vee läbi, kujutab see taevalise sisenemist maisesse; nagu see levineb taeva ja maa vahel, kuulutab see rahu Jumala ja inimeste vahel; ja nagu see ulatub üle horisondi, kinnitab see armulepingu kogu kõiksust hõlmavat suurust.»
Inimkond ja loomad olid hukkunud Jumala saadetud veeuputuses. «Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas. Ja Jehoova ütles: «Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen et ma nad olen teinud!» Aga Noa leidis armu Jehoova silmis.» (1Ms 6:5–8) «Ja Jumal ütles Noale: «Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nad ühes maaga! Tee enesele laev goferipuust; laev tee kambritega ja pigita seda seest ning väljast maapigiga.»» (1Ms 6:13–14). See oli vapustav, dramaatiline kogemus Noale ja tema perele. Nad olid tulnud eluga sellest läbi, aga arvatavasti kogesid suurt hirmu, mida nad kandsid oma teadvuses läbi elu. Meie rahvas on kannatanud kommunismi punase tulva all hirmsat vaimset ning ihulist hävitamist kommunistliku partei ja ta julgeolekuorganite poolt küüditamiste ja tagakiusamise näol.
Noa ja ta pere oli seatud hirmsate mälestuste ja teadmata tuleviku vahele uputusest laastatud maapinnal. Jumal aga seadis vikerkaare, õpetas Martin Luther, neile kinnituseks ja tunnuseks Jumala heast tahtest nende vastu olevikus ja tulevikus. Vikerkaar andis neile usalduse Jumala headuse ja armastuse vastu. Vikerkaarel oli Jumala püha sõna läbi kõrgem püha tähendus. Lutheri ajal seletati vikerkaare tekkimist päikese valguse peegeldumisega pilvedes, nagu kreeka filosoof Aristoteles oli seda seletanud ligi 1900 aastat enne Lutheri ajastut.
Luther õpetas aga, et ristiinimesele on tähtis, et tema arusaam vikerkaarest ületab loomuliku ja loodusteadusliku seletuse. Ristiinimesele on tähtis Jumala sõna kaudu antud tähendus vikerkaarele. Jumala sõna annab pühaduse ja usulise tähenduse ka veele, veinile ja leivale ning teeb neist pühad sakramendid. Petlemma tähe ilmumist on täheteadlased seletanud mitut moodi, aga selle püha ja igavene tähendus tuleb Jumala Pojalt, kelle sündimisest me loeme oma aastaid. Meie aastad on Issanda aastad sellest ajast, kui Jumala sõna kehastus Jeesuse Kristusena: «Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud poja au, täis armu ja tõde.» (Jh 1:1–3 ja 14) Jeesuses sisenes taevane maisesse; temas on rahu inimeste ja Jumala vahel. Sõna teeb maise taevaliseks. Kristus Jeesus teeb patuse pühaks, inimlapse Jumala lapseks: «Aga kõigile, kes teda vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Jh 1:12–13).
Jumal teeb tavalisest, olemasolevast asjast midagi imeväärset. Jumal loob selle ümber ja oma tahtmise teenistusse. Jumala sõna on meie ligi pühas Piiblis ja sakramentides, kus käega katsutav ja suuga maitstav on tehtud pühaks Jumala sõna poolt. Jumala sõna äratab inimeses Jumala ligioleku ja väe tundmist. See äratab sisemise kuulekuse meele, mis annab usulisele elule tõelise aluse.
Vaatame uuel Issanda aastal kiriku tornide poole linnades, külades ja kihelkondades, nagu Noa ja ta pere vaatasid usus, lootuses ja armastuses vikerkaare peale kui elava Jumala ligi oleva armastuse ja lunastuse tunnuse peale. Kiriku tornid on tunnuseks elava Jumala sõna kuulutamisest ja toimest meie keskel nii keset raskeid hirmuaegu kui nüüd meie rahva keskel vabaduses.

Thomas Vaga,
Lakewoodi Pühavaimu ja New Yorgi Pauluse koguduse õpetaja