Kui tuleb täielik, kõrvaldatakse poolik

Lk 17:20–24
Kristuse tulemise teema on väga lai. Teine advendipühapäev on piiritlenud seda teemat Jumala riigi tulemise ootusega. Sinu kuningas tuleb kirkuses. Olen veendunud, et teema selline püstitus ei jäta kedagi puudutamata. Päeva evangeeliumis küsivad Jumala riigi tulemise kohta nii variserid, kes on väljaspool olijad, kui jüngrid, kes kuuluvad Jeesuse järgijate siseringi.
Vahel on võimalik variseride puhul ära tunda Jeesuse kriitikuid ja kiusajaid. Seekord tekst sellist võimalust ei anna. Ehkki nad piidlevad Jee­suse tegevust kõrvalt, esindavad nad kindlasti inimesi, kes tunnevad Jeesuse käekäigu ja tegevuse vastu suurt huvi. Kas tõesti on tegemist prohvetite kuulutatud messiaga? Millal ja millest on seda võimalik ära tunda? Tänapäeva mõistes ja meie ühiskonna kontekstis variserid esindavad neid inimesi, kes ise kirikusse ei kuulu, aga kelle jaoks usu teema on väga oluline. Jüngrid omakorda võiksid esindada siis nii kirikuliikmeid kui usuentusiaste, kes peavad Jumala riigi teemat endale omamoodi tuttavaks, et mitte öelda enda omaks.
Mõlemad kirjeldatud ühiskonnagrupid seisavad sama küsimuse ees: millal tuleb Jumala riik?
Vastus, mille Jeesus annab, on ka sõna-sõnalt sarnane: «Jumala riik ei tule ettearvatavalt», ütlemistel «Ennäe siin!» või «Ennäe seal!» ei ole selles kontekstis mingit tähendust. Siiski on vastustes ka väikesi erinevusi. Väljaspool olijaile viitab Jeesus vajadusele märgata Jumala riigi kohalolekut.
Kui sageli esitatakse tänapäevalgi küsimust, et mille poolest kristlased erinevad nendest inimestest, kes kirikusse ei kuulu. Kas nad on paremad, valgustatumad, vms? Vastus antakse ka tavaliselt just nii nagu küsitudki, isikuomadustele toetuvalt. Seega – ei ole ega saakski olla. Inimene on ikka inimene, kuulub ta siis kirikusse või mitte, sellega tuleb meil leppida. Palju hullem oleks siis, kui me ei saaks kuuluda kirikusse oma puuduste tõttu. Mis on aga kirikus kindlasti teisiti kui väljaspool olijate ringis, on see, et Jeesus on Kristus, et ajalooline Jeesus on «Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud …» (Nikaia usutunnistus). Kristuse kohaloleku tunnistamine teeb kirikust kiriku, ei mitte see, et sinna on koondunud kuidagi parem osa inimkonnast.
Millal tuleb Jumala riik? Jumala riik tuleb meie juurde ikka ja jälle siis, kui võtame vastu Kristust. Jumala riik on juba tulnud Jeesuse Kristuse sünniga, saanud tähenduslikuks ja täielikuks tema ristisurma ja ülestõusmisega, saanud oma majesteetlikkuse tema taevasseminekuga, aga on ikka meie keskel sõna ja sakramendi kaudu. Nii ei vaata me Kristusele ainult kui inimeste juurde tulnud Issandale, vaid ka kui kohalolevale ja tulevale Issandale.
«Ennäe, Jumala riik on teie seas!» Seejuures ei saa aga unustada, kes on kes Jumala riigis. Inimene on ainult inimene, inimene ei määra Jumala olemist ja tulemist, inimene ei ole Jumala mõõdupuu. Ka sellega me peame leppima. Meie aeg ja aja otsa saamine on Jumala käes. Mis on tulev, on meie aega juba sisse arvatud Jumala tahte kohaselt.
Jüngritele või siis ülekantud tähenduses kristlastele peab Jeesus oluliseks öelda: «Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha», ja lisada: «Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele …»
Inimesed igatsevad võimsaid elamusi. Kristlastena kirikusse kuuludes oleme tuttavaks saanud nii oma kiriku jumalateenistusliku elu ja arusaamadega kui ka teiste omadega. Küllap oleme leidnud, et kõigis kirikutes on midagi head ja järgimist väärivat ja midagi, mis ei meeldi. Peale jumalateenistusliku korra on meie lugupidamine seotud konkreetsete inimestega. Kaasaegsed liiklus- ja sidevahendid võimaldavad rändamist ja võrdlemist. Paraku tuleb tunnistada, et väga andekad inimesed on nii kirikus kui muus ühiskonnas ikkagi vähemuses. Turumajandusele orienteeritud ühiskond ei taha keskpärasust tunnistada, rääkimata mahajääjatest. Küllap seetõttu võib ka usuinimeste hulgas aeg-ajalt kuulda ohkamisi, et kui võiks ikka Jeesuse ajal elada ja tema järel käia. Me ei suuda aga endale aru anda, kas meist oleks Meistri järel käijat. Ka tippsporti on hea vaadata, hoopis teine asi on ise kasvõi tervise­spordiga vaeva näha. Üks päev Inimese Poja päevist ei ole meelelahutus ega põnev elamus, mida omadele võimaldatakse. Jeesus hoiatab sellisel elamuste jahil osalemisest just siseringi kuulujaid.
Teema kokkuvõtteks on oluline rõhutada Kristuse ootuse eripära. Sinu kuningas tuleb kirkuses. Kui Kristus kirgastatakse, on Jumala riik kohalolev. Õigus on ka apostel Paulusel: «Poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik» (1Kr 13:9jj). Lisan ka oma kiriku altaril olevad Jeesuse sõnad: «Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!» (Jh 14:27) Õnnistatud Kristuse tulemisaega!

 

 

 

 
Jüri Vallsalu,
Hageri koguduse õpetaja