Kadunud ja kadumatud aarded
/ Autor: Meelis-Lauri Erikson / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 15. juuni 2022 Nr 25 /
Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.
1Jh 4:19
Maine vara on inimesele suureks kiusatuseks, kuna meil on raske tabada hetke, mil töö ja hool igapäevase leiva teenimise nimel läheb üle ahnuseks ja rahaarmastuseks. „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust,“ kirjutab Koguja. Kuid eks ka vaene püüab ikka sellesama asja poole. Vaene ja rikas on selles mõttes samal pulgal, sest mõlemad ihaldavad sama. Sedasama, mida tahab kogu maailm. Muidugi ei seisne õnn rikkuses, ainult häda on selles, et vaene mees ei tea või ei usu seda. Ja rikas jõuab selle tõdemuseni sageli kahjuks liiga hilja. Nii pole asi õieti mitte varanduses, selle suuruses või puudumises, vaid suhtumises.
Selles ummikus tuleb meile appi taas Jumala sõna, mis suunab meid esiteks otsima taevariiki ja koguma aardeid taevasse, kus need on kindlalt kaitstud. Selliseid aardeid, mis ei kao ajaga. Siis ehk suudame mõista, et ka maine vara on midagi, mis meile vaid Jumalast saadetud, ja küll tema teab paremini, mida meile tegelikult tarvis. Mis on see, mida me tegelikult võime päriselt enda omaks nimetada, mis ei sõltu inflatsioonist, euriborist ega muust taolisest? Maise varaga saab palju head korda saata. Miks mitte seda siis kasutada? Ahnuse, himu ja kitsiduse vastu aga kaitseb meid armastus Jumala vastu. Sest tema on meid enne armastanud. Kui meis on armastust, siis oleme vabad inimesed ja mitte millegi orjad.
Meelis-Lauri Erikson
