Tants tanki ümber
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 17. august 2022 Nr 30 /
Ei saa me kristlastenagi üle ega ümber sõjamasinatest. Möödunud teisipäeval, kui naasin pärast nädalast levist väljas olemist meedia mõjuvälja, pidin hämmastuma. Kõik oli ühtäkki ümber tanki keerlemas. Esmapilgul ei saanud millestki aru. Milline tank? Meil on Eestis veel tankmonumente? Kus? Miks nii kirglikult? – keerlesid küsimused peas. Justkui motiiv Vahur Afanasjevi romaanist „Serafima ja Bogdan“ oleks Eesti reaalellu jõudnud. Pean tunnistama, et raamatu lehekülgedel justkui viirastuslikult ilmuv ja kaduv tanki motiiv avaneb nüüd hoopis teise nurga alt.
Eesti Kiriku trükki mineku ajaks on Narva tankmonument valitsuse otsusel teisaldatud Viimsisse sõjamuuseumi. Sellega, et tank võõra ideoloogia sümbolina tuli teisaldada, olen nõus, aga veidi arusaamatuks jäi, miks peeti oluliseks seda tegevust otsepildis edastada, aga soovijad said siis tõesti tanki liikumise igast nüansist ülevaate. Hetkel pole veel teada, kas tanki teisaldamisele järgneb ka ajaloolis-poliitiliselt laetud reaktsioon. Annaks Jumal, et mitte!
Vaatan viivuks tagasi tankidiskussioonile. Argumente oli erinevaid, rahulikke ja poleemilisi. Ise olen seisukohal, et kui midagi ära võtta, siis tuleb ka midagi asemele anda. Sellest põhimõttest lähtuvalt tundus mulle kõige jumekam luuletaja Jürgen Dengo ettepanek. Nimelt pakkus ta, et võiks tanki Berliini müüri eeskujul tükkideks saagida ja iga soovija saaks tükikese endaga kaasa. Kogu tervik, konkreetse ideoloogia sümbol, oleks seeläbi purunenud, ent seda kalliks pidav inimene oleks saanud oma kodus seda rahulikult jätkuvalt kalliks pidada. Hundid söönud, lambad terved!
Kätlin Liimets
