Täiuslik küllus on Jumala riigis

Mt 19:27–30

Mis on inimestele kõige tähtsam? Jeesus viitab siin kahele: perekond ja varandus. Selles on inimesed Jeesusega ühel meelel. Aga Jeesus tahab olla oma järgijatele perekonnast ja varast eespool. Tema ise moodustab oma järgijatega perekonna, koguduse. Ja vara pärast ei pea me muretsema, sest meie „taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi“ (Mt 6:32–33).

Kui Jeesusele öeldi, et „Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljast!“, siis ütles Jeesus: „Kes on mu ema ja vennad?“ Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: „Ennäe, mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.“ (Mk 3:32–35)Kuidas tohib keegi ennast perekonnast ettepoole seada! See on skandaal! Meie luterliku kiriku hümnis on sõnad, mis mõndagi pahandavad:„Kui võtvad meie käest / au, ihu, last ja naist, / et mingu igavest! / Ei saa nad kasu sest, / Ta riik peab meile jääma!“ (KLPR 163)

Naine, lapsed – et mingu igavest! See oleks, nagu ei hooliks me neist, et võtku aga pealegi. Hoolime küll, kristlus hoolib perekonnast ja manitseb perekondi kokku jääma, isegi kui elatakse koos mittekristlasega. Igasugu asju võib juhtuda perekonnaga: on haigused, õnnetused, sõjad. Meil tuleb sellega leppida. „Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!“ (Ii 1:21) See ei tähenda, et me ei hooli, aga me ei saa sinna midagi parata, et Jumal annab igaühele tema päevade ja aastate mõõdu ja paneb piiri, millest inimene ei saa üle minna. Mis aitab meie vastusõdimine või mittenõustumine? – Mitte midagi! Aga ära heida meelt, meil on Jeesus ja tema riigis saame taas kokku, meie lahusolek on ainult ajutine.

Inimeste omand – majad, põllud, ärid – on teine väga tähtis asi. Kristus tahab olla sellest kõigest eespool. Varandus aheldab, me peame pidevalt selle eest hoolitsema, kulutame palju aega, jõudu ja raha. Kogudused on kimpus oma suurte kirikuhoonete, kogudusemajadega, meil on neid tarvis, sest kus me muidu kokku saame, aga nad on meile nuhtluseks, sest me ei suuda ega jaksa neid üleval pidada.Rikkale noormehele, kellel olid igati head eeldused, et Jeesust järgida, sai takistuseks tema suur varandus. „Jeesus lausus talle: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule järgne mulle!“ Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik.“ (Mt 19:21–22)

Ei ole lihtne panna Kristust oma varast kõrgemale kohale. Nagu perekond, nii võib ka varandus hävida. Aasta jooksul oleme meedia vahendusel näinud sõda, mis hävitab kõik. Inimene läheb hommikul tööle, õhtul koju tulles leiab eest rusud, tema kodu on hävinud, ei ole midagi jäänud. Ka tulekahju võib hävitada kogu inimese vara. Jeesus ütleb: „Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.“ (Mt 6:19–21)

Jeesust tasub tõsta oma perekonnast ja varast ettepoole, sest kui me omast ilma jääme, mis meil siis veel alles jääb? Meie maailm variseb ju kokku. Kui meil on aga Jeesus, siis teda ei saa meilt keegi ära võtta. Tema on meiega hea meelega, on meie kindel linn ja varjupaik. Kui me tuleme tema juurde, võtab ta meid avasüli vastu ja kallab meid üle heaga. Jumal ei ole kitsi, ta on ülevoolavalt helde. 

Jeesus ütleb: kõigest, millest te olete loobunud minu pärast, te saate sajakordselt tagasi ja pärite igavese elu. Kui me oleme ilma jäänud oma lähedasest inimesest, siis võib mõelda: ma annan ta Jeesusele, sest Jeesusel on teda tarvis. Muidugi, me ei saa teda selles elus tagasi, aga igavikus saame ja veel kõike külluslikult. Jumal puistab head meie ellu, aga täiuslik küllus on Jumala riigis. Missugune see küllus täpselt on, me ei tea. Jeesus peab olema meie jaoks esimene, sest Jumala riiki ei ole ilma Jeesuseta, temata ei ole midagi ja kui me tema jätame kõrvale – oh kui vaesed me siis oleme, meil ei ole ju tõesti mitte midagi. 

Kuidas peaksime siis suhtuma oma perekonda ja varasse? Need on and Jumalalt. Kui Jumal tahab, võtab ta need meilt ära. Seni oleme Jumalale tänulikud, et me juba selles elus oleme üle puistatud heaga ja kui jääme ilma, siis loodame, et Jumala riigis saame kõik sajakordselt tagasi. Peetrus küsis: „Mis siis meile saab?“ Mis saab hea Kuninga tütardele ja poegadele? Kõik see, mis on Kuningal. Me ei pea muretsema, et seda on vähe või et järsku on meil millestki puudus. Ei ole.

 

 

 

 

Kristiina Jõgi,

Vigala koguduse õpetaja