Eluleib
/ Autor: Hedi Vilumaa / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 6. märts 2024 nr 9 digileht /
Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! Jh 12:24
Küllap saavad tänapäeva inimesed leivast kui põhitoidusest aru erinevalt, aga siiski tasub mõelda leiva erilisele kohale meie laual ja loos läbi aegade. Leib ja selle all laiemalt mõeldav toidupoolis on ju eluliselt oluline. Mika Waltari kirjeldas kord, kuidas vana taluperemees pani enne söömist käed lauanurgale risti: „… ta oli lapsepõlves nälga näinud ja austus leiva vastu oli tal sellest peale veres.“ Meenutades mineviku karmust, mõeldes praegustele sõdadele või hoopis elukallidusele teame hästi, et leiba ei ole jätkunud alati ega jätku praegugi. Leiva nimel tuleb teha tööd, seda tuleb jagada ja selle eest tänada.
Igapäevase kõhutäie kõrval vajame aga enamat – taevast leiba selleks, et oma inimlikkust toita ja taevast toidetuna oma eluteed käia. Sedagi leiba tuleb taotleda ja selle eest tänada. Piibel räägib Jumala poolt antavast toidust eriliselt – seda jagatakse tasuta ja ilma hinnata, see ei ole ostetav ega müüdav. Aga just see puudutab meie inimeseksolemist tervikuna.
Ainulaadne on eluleib, Jumala Poeg ise. Kingitud osaduses igale soovijale igaveseks eluks, jagatav ilma tasuta armulaual. Waltari vanaperemees hingas kirikust tulles rahuga oma viljapõldude vahel: „Tal oli lastud haugata eluleiba ja ta suu oli joonud surematuse veini – sellest talle aitas.“ Jeesus andis ennast eluleivaks talle ja annab end selleks ka meile, et võiksime aegadeüleselt osa saada Jumala armastusest. Selles ja sellistena kasvame ja kanname head vilja.
Hedi Vilumaa
Palve
Taevane Isa, jaga meile oma eluleiba ja eluvett, et oleksime täielikult hoitud Sinus – olgu elus või surmas.
