Surmast ellu
/ Autor: Hedi Vilumaa / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 6. november 2024 Nr 41 digileht /
Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. Kl 1:12
Hingedepäeva poolt sisse juhatatud novembrikuul vaadeldakse kirikukalendri järgi ehk teravamalt kui muidu maise elu kõrval igavest elu. Pühakiri kinnitab, et Kristuse läbi on igale uskujale avatud Jumala valguse riik. Kuid Kristus on maailma valgus juba siin ja praegu. Tema valgus on katkematu, pidev ja ligi; see paistab pimedusse igal pool ja igal ajal – tahame või ei taha, peame sellest lugu või mitte.
Tema kallab oma säraga üle ühtviisi novembrikuu hämaruse kui ka kevadkuude erksuse. Seepärast käime julguse ja lootusega igal ajal. Doris Kareva ütleb kord: „Kui sügis on surmani läbi elatud, siis tuleb kevad, ma usun. Puud, mis valvavad praegu me kurbust, avanevad veel korra valguse imele. Sääl, nende laiade lehtede all kohtumegi, mu kallis.“
Oma armsatega kohtumiste kõrval kogeme oma elus kohtumisi Isa, Poja ja Püha Vaimuga. Jumal valgustab meie eluteel käimist, seejärel surmavalda ja sealt igavesse ellu astumist. 1896. aastal maalis tuntud soome sümbolist Hugo Simberg teose „Surma aed“, mille järgi valmis hiljem kuulus fresko Tampere toomkirikus.
Kunstniku nägemus avas uue perspektiivi surmale kui inimhingede hellale hoidjale – aednikule. Tee Jumala valguse riiki läheb surma aiast läbi, mitte üle ega mööda. Surma aed on vältimatu peatuspaik kogu loodule, kuid sealt edasi terendab edasiviiv teeots! Võitku alati elu – astugem julgelt kord elust surma ja siis surmast ellu!
Hedi Vilumaa
Palve
Tänu Sulle, Issand, meie kogu elu ja olemise eest! Tänu selle eest, et Sinu kutse valguse kuningriiki kehtib igal ajal ja kõikidele. Julgusta meid käima Sinu valguses – olgu elus või surmas.
