Jumal tuli maailma armastusest meie vastu
/ Autor: Marko Tiitus / Rubriik: Arvamus, Sündmused / Number: 18. detsember 2024 Nr 47 /
Jõulupühad seostuvad meie jaoks sõnaga „rahu“ ning seda igas tähenduses. Eriti nüüd, mil meie naaberriik peab teist aastat vallutussõda Ukrainas, tajume me rahu ja vabaduse hinda ning haprust.
Maailmas toimuvad sündmused tuletavad meile meelde selle maailma ebatäiuslikkust ja vastuolusid. Siin on palju sellist, mida me ei suuda mõista, kontrollimisest ja kordaseadmisest rääkimata.
Ometi tuli Jumal inimesena, jõululapsena just sellesse ebatäiuslikku ja poolikusse maailma. Ta tuli mitte selleks, et kohut mõista või karistada, vaid selleks, et lepitada, ühendada ja tervendada.
Ta tuli armastusest selle ebatäiusliku maailma vastu. Johannese evangeeliumi 3. peatükis öeldakse: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Jh 3:16)
Jõulud on lootuse püha, sest nad kuulutavad meile, et sellel maailmal on lootus just tema ebatäiuslikkuses ja vastuoludes.
Sest maailm ei ole valmis ja meie ise ei ole valmis. Oleme kasvamises, oleme saamises, oleme oma teekonna ja oma loo keskel.
See lugu jätkub, aga nüüd juba koos Jumalaga, kes on selles loos ja selles maailmas koos meiega.
Jõulude väljakutse on leppida selle maailma ja iseenda poolikuse, varju, ebatäiuslikkusega. See tähendab loobumist perfektsionismist, täiuseihalusest, soovunelmatest.
See tähendab elu ja inimeste võtmist sellistena, nagu nad on, ja nende armastamist sellisena, nagu nad on. Sest Jumal tuli siia maailma mitte sellepärast, et me seda vääriksime, vaid armastusest meie vastu.
Leppimise ja armastuse teine pool on andeks palumine ja andeks andmine. See on, mida meie saame teha, ja see on õigupoolest jõulurahu mõte.
Üks lihtne lause „anna mulle andeks“ on rohkem väärt kui tundide- või lehekülgede pikkused eneseõigustused. Kaasinimesele andeks andmine, talle heatahtlikkuse osutamine tema puudustele ja poolikusele vaatamata on väärtuslikum kink kui see, mida saame poest osta või ise valmis meisterdada. See on ka parim kingitus, mida saame teha iseendale.
Ma kutsun meid kõiki olema Jumala täiusliku armastuse vastuvõtjad, kinkijad ja jagajad siin ebatäiuslikus, poolel teel olevas maailmas.
Ma kutsun meid üles olema õnnelikud, rõõmsad ja tänulikud just siin ja praegu. Selles ajahetkes. Siin Eestimaal. Nendel jõulupühadel.
Meelevallaga, mille Kristuse Kirik Jumala tahte kohaselt mulle on andnud, kuulutan kogu Eestimaale ja rahvale jõulurahu. Õnnistagu ja hoidku meid kolmainus Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Marko Tiitus
Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskop
Kõne on peetud 16. detsembril Jõgeval, kus juba 19. korda leidis aset ülemaalise jõulurahu väljakuulutamine. Tule, mida kohaletulnud said oma laternas ka koju viia, süütas piiskop Tiitus koos riigikogu esimehe Lauri Hussariga.
