Jumalateenistus pakub rooga, mida mujalt ei saa

Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale. Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks. Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat. Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud. Seda ma ei ole öelnud teile kohe alguses, sest ma olin koos teiega.

Johannese evangeelium 15:26–16:4

Jeesus tuli maailma täitma Isa tahtmist. Lunastajana on ta meid päästnud patu, kuradi ja surma meelevallast. Nüüd aga tuletab Püha Vaim meile meelde Tema lunastustegu ja Jumala armastust, mis pole lakanud olemast, vaid jätkuvalt elavana tegutseb.

See  tundmus ja usk täidab meie südamed tänu ning kiitusega ka siis, kui välised olud ja tuuled pöörduvad kristlaskonna vastu.

Pühapäev on meile armas kirikupäev.  Psalmist ütleb, et kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal; sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega (Psalmid 145:15,16).

Jumalateenistus kodukirikus pakub meile rooga, mida me kuskilt mujalt ei saa.  See on Jumala läkitatud Püha Vaimu töö, mis toob inimesed kokku ja liidab nad üheks koguduseks. Apostel Paulus kirjutab: Aga kes hoiab Issanda poole, see on temaga üks vaim (Pauluse 1. kiri korintlastele 6:17). 

Tahame, et Jumala õnnistus oleks meiega, kuid me ei saa seda pälvida teisiti kui vaid usus ja lootuses Jumala-poolsele armule ning halastusele. Apostel kirjutab: Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab (Pauluse 2. kiri tessalooniklastele 3:3). Nõnda annab jumalateenistus või palvus usklikule hingele kinnitust elu võitlustes ja raskustes püsima jääda.

Kui Jeesus ihulikult siin maailmas viibis, tuli tal kannatada viha ja vaenu, sest nad ei tundnud Isa ega uskunud teda. Vaenamise osaliseks said ka kõik jüngrid ja teisedki, keda Jeesus tervendas või aitas.

Vaen  Püha Vaimu ja maailma vaimu vahel kestab  siiani. Johannes oma evangeeliumi alguses kirjutab sellest: Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse. (Johannese evangeelium 1:9–12)

Jeesus kõneles, et kui ta ihulikult lahkub sellest maailmast, tuleb tema jüngritel hakata vastu seisma selle maailma vihale. Kas nad saavad sellega hakkama? Kõik ei saa, kuid paljud saavad.  Apostel Paulus kirjutab nõdrausuliste kohtlemisest koguduses, aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi ega tohi elada enese meeleheaks.

Igaüks meist olgu meelepärane ligimese heaks tema ülesehitamiseks.  Kristuski ei taotlenud iseenesele meelepärast, vaid nagu on kirjutatud: „Nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.”  Sest mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust. (Pauluse kiri roomlastele 15:3–4)

Kedagi ei tohi põlata, vaid iga inimese südames olev usutaim vajab hoidmist kannatlikkuses ja armastuse valgust kasvamiseks. Kärsituse ja kannatamatusega võime palju ära rikkuda.

Esimesel nelipühal täitis Issand oma lubaduse, läkitades maa peale Püha Vaimu.   Jumala antud Vaimus on tekkinud kogudus ja meid on kutsutud selle maapealse ristikoguduse liikmeteks. Me nimetame risti ja ristikogudust, sest ristile naelutati Jeesus.

Ta andis oma elu selle maailma eest, et ühelgi inimesel, kes temasse usub, oleks igavene elu. Jeesus äratati surnuist üles. Jumala käes on surm ja elu. Ta annab ka igavese elu igaühele, kes usub. Kui ta ihulikult oma jüngrite juures oli, andis ta teada oma lahkumisest, kuid tõotas üürikese aja pärast taas nende keskel olla.

Ta lubas läkitada Püha Vaimu, kes lohutab, julgustab ja tuletab meelde kõiki tema sõnu ja tööd.  Koguduse mured ja rõõmud on iga Püha Vaimuga täidetud inimese südames ja hinges.

Tema Vaim annab meile usus kõike: vihkamise keskel armastust, pimeduses valgust, rahutus maailmas rahu, lootusetus olukorras lootust. Kuid Jeesus ka hoiatab, et need, kes pole teda ära tundnud, hakkavad kiusama kogudust.

Selles pingeväljas me elame. Kuid Vaim tuletab meelde Jeesuse sõnu: Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud. (Johannese evangeelium 16:33) Issand pole jätnud meid üksi. Ta on meie juures alati.

Aamen.

Üllar Salumets

Urvaste koguduse õpetaja