Raamat, aasta ja erinevused

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Vootele Hansen. Foto: erakogu

Pea pool sajandit tagasi ilmusid Hando Runneli värsid:

„Tol õhtul meid oli kokku kolm,

mu vanad raamatud, mina ja tolm ...” („Mõru ja mööduja”, LR 14, 1976).

Värssidest selgub ka tõsiasi, et raamatuid hoitakse, kuni need vanaks saavad, ka inimesest kauem püsivad.

Küllap kõnetavad need read igaüht, kellele on raamatust loetu pakkunud lohutust, hingepidet, rõõmu, mõtlemisainet. Neile on raamat lähedane ja usaldatav.

Värssidest selgub ka tõsiasi, et raamatuid hoitakse, kuni need vanaks saavad, ka inimesest kauem püsivad.

Samas oleme õppinud ja teame, et trükisõna ei ole ainult puhtisiklik. Kes veel viimasel Vene ajal õppis, too teab, et Lenin kirjutas 1901. aastal ajalehes „Iskra”, et ajaleht ei ole mitte ainult kollektiivne propagandist ja kollektiivne agitaator, vaid ka kollektiivne organisaator. Kui seda on päevakajaline teavik, siis võib seda olla ka püsivam raamat.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 1.50 €

Oled juba tellija? Logi sisse