Hingedepäev

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number:  /

Andres Tšumakov. Foto: Sippie Guth

Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Johannese ilmutus 14:13

Meie armsad surnukesed. Meeles on nad meil alati. Aga vahel on soov neid erilise hellusega meenutada. Ja neid mälestades kasvõi viivuks nad endi keskele tagasi tuua. Me olime nendega seotud siin maa peal ja jääme nendega seotuks ka üle surma ja haua. Me oleme nendega seotud läbi Issanda Jeesuse Kristuse, kes on nii elavate kui surnute Issand. Issand Kristus on ühendajaks, kelles on seotud aeg ja igavik, elu ja surm, meie ja meie armsad lahkunud.

Seepärast ka läbi kõige kohutavama kaotusvalu kinnitagu meid see side, mida surm ei saa läbi ega katki lõigata, sest talle pole selleks antud meelevalda. Surmale ei jää viimane sõna inimese elu kohta. Surma ja surmavalla võtmed on Kristuse käes (Johannese ilmutus 1:18).

Oma lahkunud sõpru ja armsaid omakseid saame usaldada Kristuse kätte. Tema kätes on nad hoitud ja õndsad. Nendega on meie mõtted; me mälestame neid; lööme pühakodades neile mõeldes hingekella; süütame nende mälestuseks küünlad kodudes, kirikutes ja kalmistutel.  

Ja vast ei pane nad kunagi meile pahaks seda, kui meie armastus, meenutused ja mälestused nad meie maailma ja meie keskele mõneks viivuks tagasi toovad. See lootus ja usk võib teha raske meele helgeks ning kinnitada kaotusevalus olevat südant.

Läbi halli ja pimeda sügisegi kõlab kevadine rõõmus ülestõusmispüha sõnum – Elu on võitnud surma.

Andres Tšumakov

Õndsad on kõik, kes siit maa pealt lahkuvad Sinus, Issand! Luba meie armsatel lahkunutel olla õndsad ja luba ka meil kord saada õndsaks, Sinu juures.