Aeg endaga olla
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 27. aprill 2022 Nr 18 /
Et inimene ei ela üksnes leivast, teab iga Piiblit lugenu. Küllap on kõigil ka kogemusi, et hea enesetunde saavutamiseks on vaja meelt toitvaid kogemusi. Kuigi öeldakse, et ajaliku elu puhkamised võiks lükata sealpoolsusse, kuulun nende hulka, kes igapäevatööst ajuti pausi võtmist paturegistrisse ei arva. Et keset kirikuelu tihedamat sündmustetulva, lausa suurel nädalal tööpuhkuse võtan, oli minugi jaoks tavatu variant. Olen tänulik headele kolleegidele, kes mõistsid mu kapriisi, ning tööandjale, kes rahuldas taotluse erakorralise puhkuse osas.
Aastate unistus konkretiseerus kindlaks plaaniks läinud aastal, mil Eesti Jaakobitee palverännust osa võtsin. Siis lubasin endale, et jätkan rändu ja jõuan Santiago de Compostelasse Hispaanias.
Nii läkski. Kaheksa päeva ja 200 kilomeetrit on näitajad, mis jäävad meelde suurel nädalal alustatud retkest. Alustasin seda Villafranca del Bierzo nimelisest Galicia linnakesest ja lõpetasin Santiago de Compostelas, Jeruusalemma ja Rooma järel kolmandas kristlastele pühas linnas, kus pärimuse järgi on apostel Jaakobuse säilmed. Palveränduritel on komme rääkida jalgade palvetamisest. See viitab füüsise osatähtsusele vaimse tegevuse toetajana. Inimene on tervik. Kui hingel on valus, on tihti midagi muret valmistavat ka füüsilises kehas. Ja vastupidi. Kui oled teel, kus päevas kõnnid vähemalt 25 kilomeetrit, aga vahel ka kümmekond rohkem, siis on väga oluline, kuidas peab vastu füüsis. Rännaku õnnestumise eelduseks on veatu koostöö oma kehaga. Signaalid erinevatelt lihasgruppidelt osutuvad teelolijale tähendusrikasteks sõnumikandjateks, mida ei ole hea ignoreerida. Saab selgeks, kui oluline on pakkida seljakotti üksnes eluks esmavajalik ning jätta välja absoluutselt kõik, mida on võimalik arvata kaalu lisavaks ballastiks.
On meeli vabastav kõndida läbi looduse. Mäest üles, teisest alla, siis mõni aeg piki vulisevat oja ja sealt edasi läbi varju pakkuva põlismetsa. Kohata teisi teelisi, jagada lugusid … Ennekõike saad aja olla endaga. Kella vaatamata. Sinu sammud maakamaral kõlavad metronoomina, mis on sünkroonis südamelöökidega. Oled rahul, kui saavutad liikumises rütmi, mis sobib hingamisega. Pärast teist päeva märkad, et oled omandanud kogemuse, kuidas muuta kehahoiakut mäkke tõusmisel ja laskumisel. Kuidas kohendada seljakotti nõnda, et koorma raskust kannaks vaheldumisi õlad ja puusad. Millal võtta aeg puhkuseks ja kuidas motiveerida ennast edasi liikuma.
Rännak jätkub. Ka koju jõudes igapäevatööd jätkates. Buen camino!
Liina Raudvassar
