Ajalooline juuni
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 1. juuli 2015 Nr 29 /
Kaunis suvekuu pakub juba sajandeid tähtpäevi, mis on mõjutanud terve riigi või kogunisti riikide ajalugu. Meenutagem Ristijat Johannest, apostleid Peetrust ja Paulust – nendele pühendatud päev oli üleeile –, Eesti lipu päeva, võidupüha või sügava kurbusega täidetud leinapäeva, 21. juuni riigipööret 1940. Paljud olulised sündmused on nii või teisiti mõjutanud meie elu ja saatust.
Nii mõnigi kirik Eestimaal on pühitsetud Ristijale Johannesele, ka 29. juunil kümme aastat tagasi taaspühitsetud Tartu Jaani kirik, mis oli pool sajandit varemetes. Taaspühitsemise tähelepanuväärset päeva tähistatakse täna Taaralinnas eriliselt piduliku jumalateenistusega, millel osaleb ka peapiiskop Urmas Viilma.
Kui palju uurimist, tööd ja vaeva nõudis aga see kümme aastat, et valmis saada 1360 lehekülje paksune raamat Hiiumaa ajaloost, mida esitleti enne jaanipäeva! Üks koostaja Helgi Põllo ütles sel puhul: «Kõik Hiiumaad puudutavad valged laigud ei saa veel seegi kord selgeks ja paberile» ning «nii suure saare lugu ei saagi panna ühte raamatusse, aga see raamat annab väga palju teadmisi juurde.» Saare viiest luteri kogudusest kannab üks Johannese nime, aga teavet leiab raamatust kõigi pühakodade kohta.
Tänavusel jaaniajal pälvis rohkelt tähelepanu just Hiiumaa, kus toimus võidupüha paraad, ja kui seda suisa ajalooliseks arvata oleks liig, siis meelde jääb see kindlasti kauaks. Põhjust selliseks arvamuseks annab presidendi kõne rahvast valusalt puudutaval sõjahirmu ja pagulaste teemal.
«Jälgides viimaste kuude arenguid nii meil kui mujal Euroopas, on nii minus kui paljudes teistes süvenenud kartus, et vajume abstraktse võõraviha, hirmu ja üldise sallimatuse sohu,» sõnas president. Keegi ei taha olla süüdistatud sallimatuses, ent inimeste hirm teadmatuse ees on mõistetav. Et seda hajutada, oodatakse teid reedel, 3. juuli keskpäeval Tartu Pauluse kirikusse kuulama kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase loengut «Kui kaitstud me oleme».
Rita Puidet
