Andkem oma panus
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 4. mai 2016 Nr 21 /
Möödunud nädalal pakkus taas kõneainet Narva Aleksandri suurkiriku saatus. Peapiiskopi üleskutse annetada kiriku päästmiseks on leidnud soodsat vastukaja, EELK kodulehe annetuskeskkonnas Korjanduskarp on raha selle heaks kogutud juba üle 20 000 euro. Võlausaldajad on aga Aleksandri kiriku alghinnaks enampakkumisel seadnud 500 000 eurot. Nagu neljapäevasel Lääne praostkonna sinodil rõhutas emeriitõpetaja Ants Leedjärv, pole see tegelikult kuigi suur summa – piisaks, kui iga Eesti elanik panustaks 50 sendiga.
Samas on investeeringuid hädasti vaja mujalgi. Suurte kirikute ja muu kinnisvara korrashoidmine käib paljudele linnakogudustelegi üle jõu, väikestest maakogudustest rääkimata. Et kuidagi toime tulla, kirjutatakse projekte, loodetakse omavalitsuste või sõpruskoguduste toele, otsitakse sponsoreid jne. Eraisikutelt väikeannetuste kogumiseni tavaliselt ei jõuta; nähtavasti ei usuta, et sellest palju abi oleks. Siiski on erandeid, mis mõjuvad julgustavalt. Näiteks Hageri kogudus hakkas kuu aja eest koguma annetusi Hageri palvemaja remontimiseks ning praeguseks on vajaminevast kuuest tuhandest eurost juba tuhat koos. Tõsi, teised Korjanduskarbi abil läbi viidavad annetuskampaaniad ei paista nii edukad olevat.
Panus oma kiriku ja koguduse heaks ei pruugi muidugi tingimata rahaline olla. Näiteks korraldatakse neil päevil mitmel pool kevadisi talguid kiriku ja selle ümbruse korrastamiseks, millest paljud toimuvad 7. mail algatuse «Teeme ära!» raames. Sellised ettevõtmised aitavad koguduseliikmeid ühte liita ning pakuvad võimalust kaasa haarata inimesi väljastpooltki.
Ent sama tähtis kui annetuse tegemine või talgutel käimine on järjepidev panustamine oma kodukoguduse ellu. Olgu see siis kaasaaitamine ehitus- ja majapidamistöödes, jumalateenistusel kaasateenimine, vaeste abistamine või haigete ja vanemaealiste koguduseliikmete külastamine.
Rain Soosaar
